Prahileping
Prahileping, prahikiri ehk tšarter (inglise charter; affreightment contract) on leping kaubaomaniku ja reederi või laevaomaniku ja laeva kasutaja vahel kauba veoks või laeva kasutamiseks. Lepingu poolteks on laevaomanik või -opereerija ning laeva kasutaja ehk prahtija.
Laevade prahtimine on rahvusvahelise kommertstegevuse valdkond, kus kasutatakse lepingute tüüpvorme. Tüüpvormi ülesandeks on, et lepingupooled (vedaja ja prahtija) ning nende esindajad (prahimaaklerid) ei pea iga uue tehingu puhul hakkama uut prahilepingut koostama. Prahileping ehk tšarter on mereveolepingu põhivorm. Juhuvedusid tegevas tramplaevanduses on see peaaegu ainuke kasutusel olev mereveolepingu vorm. Üksikutel juhtudel võib seda ajutiselt asendada kaikiri või kinnituskiri.
Prahilepingu sisu ja tüüpvormid
Iga prahilepingu tüüpvormis on kahte tüüpi klauslid:
- Üldised ehk äriõiguslikud klauslid, mis on muutmatud kõikide tehingute jaoks. Nende hulka kuuluvad näiteks jääklausel, sõjaklausel, streigiklausel, pandiõiguse klausel, vedaja vastutuse klausel, arbitraažiklausel jt. Nende klauslite tekst on juriidiliselt korrektne ning sisu ei ole tavaliselt läbirääkimiste objektiks.
- Klauslid, mis määravad iga konkreetse lepingu tingimused ja enamik neist on poolte läbirääkimiste objektiks. Kõnealuste klauslite hulka kuuluvad näiteks laeva ja kauba kirjeldus, laadimise ja lossimise sadamad, laeva lastimiseks etteandmise tähtaeg, laadimis-lossimistööde normid ja nendega seotud kulude jaotus, prahiraha määr, maksetingimused jms. Pärast nende tingimuste kooskõlastamist lisatakse vajalik info lepingu tüüpvormi selleks määratud kohtadesse ja viisil.
Lepingusse konkreetse info lisamise viisi järgi eristatakse kolme liiki tüüpvorme:
- Traditsiooniline vorm, milles tehingu konkreetne info on jagatud olemasolevate kommerts-õiguslike klauslite vahel või lülitub neisse kogu lepingu ulatuses.
- "Ameerika" vorm, mille sisu on jaotatud kolmeks osaks: preambul, esimene osa, mis sisaldab muutuvaid klausleid tehingu konkreetse infoga ja teine, äriõiguslike tüüpklauslitega osa.
- Tänapäeval on kasutatavaim „Ameerika box-vorm“, mille eripära on selles, et esimese osa info on paigutatud nummerdatud kastikestesse ja mahutatud ühele (esimesele) leheküljele; teine ehk äriõiguslik osa on traditsioonilise teksti ülesehitusega.
Tüüpvormile lisatakse sageli konkreetse lepingu jaoks vajalikke klausleid sisaldav lisa. Nende numeratsioon on tüüpvormi klauslite numeratsiooni jätk.
Enamik prahilepingute tüüpvorme on soovituslikud ning pooltel on vaba voli vastastikusel kokkuleppel ja vajadusel nende lepingute sisu täiendada ning muuta. Mõne kaubaomaniku koostatud erivormide puhul võib üks tüüpvormi kasutamise tingimus olla selle muutmata jätmine. Koostatud on ligikaudu 300 prahilepingu tüüpvormi, millest on laialdaselt kasutusel ligikaudu 30.