Preeriavigle

Preeriavigle

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond Kurvitslased Scolopacidae
Perekond Vigle Limosa
Liik Preeriavigle
Binaarne nimetus
Limosa fedoa
(Linnaeus, 1758)
Preeriavigle levila     – pesitsusala     – talvitusala
Preeriavigle levila
     – pesitsusala
     – talvitusala
Sünonüümid

Scolopax fedoa

Preeriavigle (Limosa fedoa) on kurvitslaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Preeriavigle on 42–48 cm pikk. Isaslinnu tiiva pikkus on 221–228 mm, emaslinnul 212–235 mm. Isaslinnu nokk on 92–119 mm pikk, emaslinnul 88–118 mm. Isaslind kaalub keskmiselt 320 g, emaslind 420 g.

L. f. beringiae on veidi raskem kui põhialamliik, kuid tema nokk, tiib ja jookse on lühemad.

Sulestik on peamiselt helepruun tumedate triipudega. Välimised labahoosuled on mustad. Nokk on roosa, nokaots on must. Jalad on hallid. Silmad on pruunid.

Hundsulestik on triibulisem kui puhkesulestik.

Alamliigid ja levik

Liigil on kaks alamliiki:

Pesitsevad preeriates veekogude ääres, niisketel aasadel ja padurates. Talvel elavad peamiselt rannikul.

Toitumine

Pesitsusalal toituvad peamiselt putukatest. Talvel toituvad ka limustest, koorikloomadest, ussidest ja kaanidest.

Pesitsemine

Preeriavigled pesitsevad poolkoloniaalselt. Ühel ruutkilomeetril pesitseb kuni 27 paari. Preeriavigled on paigatruud.

Kurnas on neli muna mõõtmetega 57 × 40 mm. Muna kaalub 44,5 g. Haudevältus on 21–23 päeva. Emaslind haub päeval, isaslind öösel. Pojad saavad lennuvõimeliseks 3-nädalaselt.

Eluiga

Preeriavigled võivad elada 25-aastaseks.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2024). Limosa fedoa. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 502. ISBN 8487334202.
  3. 1 2 3 4 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 382–384. ISBN 0803225539.
  4. ↑ "Sandpipers, snipes, Crab-plover, coursers". IOC World Bird List. Vaadatud 29. jaanuaril 2026.
  5. ↑ Ruthrauff, Daniel R.; Tibbitts, T. Lee; Gill, Robert E. (2019). "Flexible timing of annual movements across consistently used sites by Marbled Godwits breeding in Alaska". The Auk. 136: 1–11. DOI:10.1093/auk/uky007.