
Prekursor tähendab keemias lähteaine rollis kasutatavat orgaanilist molekuli, millest moodustub järgneva orgaanilise sünteesi või biokeemiliste reaktsioonide käigus mingi huvipakkuv ühend. Prekursoril ja huvipakkuval lõppühendil peab seega olema äratuntav struktuurne sarnasus.
Mõiste tuleneb ladina sõnast praecursor, kus "prae-" (või "pre-") eesliide tähendab eelnevat või varasemat ning "curro" tähendab jooksmist (st otsetõlkes on prekursor see, kes jookseb ees). Rõhutamaks seda, kui vähe tuleb prekursorit muuta, sünteesimaks huvipakkuvat lõppühendit, kasutatakse erialakirjanduses ka mõistet "vahetu prekursor" (ingl k direct precursor). Näiteks võib öelda, et aminohape histidiin on signaalmolekuli histamiini vahetu prekursor, sest histidiinist saab histamiini ainult ühe ensüümkatalüüsitud reaktsiooni tulemusena.
Prekursori mõiste omab seega tähendust konkreetse ühendi valmistamise või tekke kontekstis, kuid prekursoriks nimetatav ühend võib omada paljusid muid rolle ka väljaspool seda konteksti. Näiteks on bensaldehüüd looduslik ühend, mis leidub mõrumandli õlis ja kasutatakse laialdaselt nii toiduainete- kui kosmeetikatööstuses, kuid samas võib bensaldehüüd olla narkootikumi amfetamiini prekursoriks.


Prekursori mõistet keemilises tähenduses kasutatakse põhiliselt järgmistes valdkondades:
Ravimiarenduse kontekstis kasutatakse ravimite prekursorite puhul, mis muutuvad aktiivseteks ravimiteks organismis toimuvate kindlate ensümaatiliste reaktsioonide tulemusena, pigem mõistet eelravim (ingl k prodrug).
Rakubioloogias kasutatakse mõistet prekursor-rakk: see on osaliselt diferentseerunud tüvirakk, millest võib edasise diferentseerumise tulemusena tekkida vaid ühte tüüpi rakk (ehk siis prekursor-rakk on unipotentne). Mõiste on kasutusel enamasti vereloome kontekstis.