Eelvitamiinid
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Eelvitamiinid ehk provitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaanilised biomolekulid, ka looduslike vitamiinide algvormid, mis muundatakse organismides toimivateks bioaktiivseteks vitamiinideks.
Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk eelvitamiini, suudab organism seda vitamiini ise sünteesida. Eelvitamiinide hulka ei kuulu valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, mineraalid, elektrolüüdid ja soolad.
Eelvitamiinid on erinevate organismide jaoks erinevad.
A-vitamiini eelvitamiinid (triviaalnimetused)
Pikemalt artiklis karotenoidid
Rohkem kui 600 karotenoidi on kristalliseeritud ja iseloomustatud.
- alfakaroteen (ehk α-karoteen)
- beetakaroteen (ehk β-karoteen)
- gammakaroteen γ-karoteen jpt karoteenid
- β-Cryptoxanthin
D-vitamiini eelvitamiinid (triviaalnimetused)
- Pikemalt artiklis kaltsiferoolid
- D2 eelvitamiin (Ergosterin) on D2 eelvitamiin (ergokaltsiferooli eelvitamiin)
- D3 eelvitamiin (7-dehüdrokolesterool) on D3 eelvitamiin ja tema süntees (sh fotosüntees) D3-vitamiiniks (kolekaltsiferooliks) toimub mitmete elundite rakkudes UV-B ultraviolettkiirguse toimel.
B3-vitamiini eelvitamiin
- Niatsiini eelvitamiin on trüptofaan.
Muud
- Lükopeeni (keemiline valem C40H56) ei peeta mõnede allikate kohaselt A-vitamiini eelvitamiiniks.
Ajaloolist
- Terminit "provitamin" kasutas esimesena Harris.
- 1930 – tõestas Moore, et beetakaroteen ehk eelvitamiin in vivo söödetuna rottidele muundatakse organismides A-vitamiiniks.
- 1930. aastatel formuleeris Šveitsi keemik Paul Karrer esimesena A-vitamiini eelvitamiini – beetakaroteeni – valemi, pakkus välja karoteenide keemilise struktuuri ning lisas, et osa karotenoide muudetakse organismide sees A-vitamiiniks.
Viited
- ↑ JAMES A OLSON, Biochemistry of Vitamin A and Carotenoids, Veebiversioon (PDF)(vaadatud 01.08.2013)
- ↑ I. Gvozdovskyy, T. Orlova, I. Terenetskaya, UV Induced Photoalignment and Colour Change in Nematic Liquid Crystals with Provitamin D Dopant[alaline kõdulink], Mol. Cryst.Liq. Cryst, Vol 430, pp 199-203, 2005, ISSN 15421406, Taylor & Francis Group Veebiversioon (vaadatud 10.09.2013) (inglise keeles)
- ↑ TORBEN K. WITH, Is Carotene a Provitamin A, or has it Biological Activity per se?, Nature 157, 627-628 (11 May 1946) | doi:10.1038/157627c0, Osaline veebiversioon (vaadatud 01.08.2013)]
- ↑ Guangwen Tang, Robert M. Russell, Carotenoids as Provitamin A, Carotenoids Volume 5, 2009, pp 149-172, Osaline veebiversioon (vaadatud 01.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Abdulkerim Eroglu, Earl H. Harrison,Carotenoid Metabolism in Mammals Including Man: Formation, Occurrence & Function of Apocarotenoids[alaline kõdulink] Veebiversioon (PDF)(vaadatud 01.08.2013) (inglise keeles)
Välislingid
- IUPAC Commission on the Nomenclature of Organic Chemistry ja IUPAC—IUB Commission on Biochemical Nomenclature, NOMENCLATURE OF CAROTENOIDS, RULES APPROVED 1974, Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013) (inglise keeles)