Puna-aara

Puna-aara

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Papagoilised Psittaciformes
Sugukond Papagoilased Psittacidae
Perekond Aara Ara
Liik Puna-aara
Binaarne nimetus
Ara macao
(Linnaeus, 1758)

Sünonüümid

Psittacus macao

Puna-aara ehk makao (Ara macao) on linnuliik aara perekonnast papagoilaste sugukonnast papagoiliste seltsist.

Välimus

Puna-aara on 80–96 cm pikk. Tiib on 368–426 mm pikk, nokk 59–71 mm, jookse 35–37, saba 454–649 mm. Kaalub 900–1490 g.

Sulestik on peamiselt punane. Õlasuled ning keskmised ja suured pealtiiva kattesuled on kollased roheliste otstega. Labakattesuled ja hoosuled on sinised. Osa näost valge ja sulgedeta. Ülanokk on valge, alanokk must. Jalad on mustad. Silmad on kollased, noorlindudel pruunid.

Puna-aara sarnaneb välimuselt rohetiib-aaraga, kuid rohetiib-aara on tumedamat punast värvi ja tema tiibadel on rohelised suled.

Alamliigid ja levik

Liigil on kaks alamliiki:

Puna-aarad elavad metsades ja savannides. Tavaliselt elavad kuni 500 m kõrgusel merepinnast, Kesk-Ameerikas ka kuni 1000 m kõrgusel.

Toitumine ja eluviis

Puna-aarad toituvad haisupuu, tonkapuu, kollase mombinipuu, paiskpuu ja terminaalia viljadest, jakaranda, euterpepalmi ja sedreeli seemnetest ning luulupuu ja korallpuu õitest ja nektarist.

Elavad paaridena või kuni 30-linnulistes parvedes.

Pesitsemine

Puna-aarad pesitsevad puuõõnes 7–40 m kõrgusel. Kurnas on 1–4 muna, haudevältus on 24–28 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 14-nädalaselt.

Eluiga

Puna-aarad võivad elada kuni 48-aastaseks.