| Puna-aara | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Papagoilised Psittaciformes |
| Sugukond |
Papagoilased Psittacidae |
| Perekond |
Aara Ara |
| Liik |
Puna-aara |
| Binaarne nimetus | |
|
Ara macao (Linnaeus, 1758) | |
|
| |
| Sünonüümid | |
|
Psittacus macao | |
Puna-aara ehk makao (Ara macao) on linnuliik aara perekonnast papagoilaste sugukonnast papagoiliste seltsist.
Puna-aara on 80–96 cm pikk. Tiib on 368–426 mm pikk, nokk 59–71 mm, jookse 35–37, saba 454–649 mm. Kaalub 900–1490 g.
Sulestik on peamiselt punane. Õlasuled ning keskmised ja suured pealtiiva kattesuled on kollased roheliste otstega. Labakattesuled ja hoosuled on sinised. Osa näost valge ja sulgedeta. Ülanokk on valge, alanokk must. Jalad on mustad. Silmad on kollased, noorlindudel pruunid.
Puna-aara sarnaneb välimuselt rohetiib-aaraga, kuid rohetiib-aara on tumedamat punast värvi ja tema tiibadel on rohelised suled.
Liigil on kaks alamliiki:
Puna-aarad elavad metsades ja savannides. Tavaliselt elavad kuni 500 m kõrgusel merepinnast, Kesk-Ameerikas ka kuni 1000 m kõrgusel.
Puna-aarad toituvad haisupuu, tonkapuu, kollase mombinipuu, paiskpuu ja terminaalia viljadest, jakaranda, euterpepalmi ja sedreeli seemnetest ning luulupuu ja korallpuu õitest ja nektarist.
Elavad paaridena või kuni 30-linnulistes parvedes.
Puna-aarad pesitsevad puuõõnes 7–40 m kõrgusel. Kurnas on 1–4 muna, haudevältus on 24–28 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 14-nädalaselt.
Puna-aarad võivad elada kuni 48-aastaseks.