| Punatulilane | |
|---|---|
|
Punatulilane | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Alamklass |
Välislõugsed Ectognatha |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
| Sugukond |
Tulilased Pyrochroidae |
| Perekond |
Pyrochroa |
| Binaarne nimetus | |
|
Pyrochroa coccinea L. (1761) | |
Punatulilane on üks kolmest tulilaste sugukonda kuuluvast liigist Eestis ja kogu Euroopas. Nimetuse on ta saanud silmapaistva punase värvuse järgi. Punatulilast peetakse majanduslikult kasulikuks putukaks, kuna muuhulgas toituvad tema vastsed ka kooreüraskitest.
Valmikud toituvad õietolmust ja lehetäiliste mesikastest. Punatulilasi võib kohata kevadel ja suve alguses hekkides ja metsaservade taimestikus. Tal on kommensialistlikud suhted ämblikulaadsete klassi kuuluvate ebaskorpionilistega (Pseudoscorpiones), kes kasutavad tulilasi transpordivahendina. Täiskasvanud punatulilane on 15–20 mm pikkune, punaste kattetiibade ja rindmikuga, jalad, pea ja tundlad on mustad. Sarnaneb stepitulilasega (Pyrochroa serraticornis), kellel on aga punane pea ja ribitulilasega (Schizotus pectinicornis), kes on väiksem, pruunikama värvusega ja kellel on pronotumi tagaosas must laik. Emaseid ja isaseid isendeid saab eristada tundlate järgi, mis emastel on saagjad, isastel aga kamjad.
Vastsed on oranžika värvusega ja lamendunud kehaga. Nende areng kestab 2–3 aastat, nad on karnivoorid, toitudes teistest putukatest, ning elavad lahtise puukoore all või kõdunevas puidus.