 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2024) |
| Punkentsefaliit | |
|---|---|
 | |
| Päritolu |
 Eesti |
| Stiilid | punkrock |
| Tegev | 2002 - |
| Seotud esitajad | Liha, Monstercöuq, Maleva |
| Veebileht | https://www.facebook.com/punkentsefaliit |
| Koosseis | |
|
Indrek Paas (vokaal) Kurmet Kahju (kitarr) Märt Jerve (basskitarr) Priidu Peegel (trummid) | |
| Endised liikmed | |
|
Siim Suurkivi Marko Ots Ardi Õispuu Madis Merk Kaisa Ling Andre Nõu Jüri Ge Ando Õispuu | |
Punkentsefaliit on 2002. aastal Saaremaal loodud Eesti punkbänd. [viide?]
Endised liikmed
Bändi sünnipäevaks loetakse 1. aprilli 2002, kuna bändiliikmed arvasid ekslikult, et see kuupäev on Jean-Claude Van Damme sünnipäev ning seega hea põhjus bändi alustamiseks. Algusaja looming koosnes peamiselt Indrek Paasi loodud lugudest, mida osaliselt kasutati ka tema varasemas bändis Organiseerimiskomitee. 2003. aastal salvestati Orissaare Gümnaasiumi ruumides esimene demoalbum Nekrofiilia. Demoalbumit esitleti suhteliselt ebaõnnestunult sama aasta aprillis Laimjala kultuurimajas, kus laulja joobe tõttu suudeti esitada vaid paar lugu. 2004. aastal kutsuti bändi ühte lugu viiulil toetama Kaisa Ling, kes pärast seda vahelduva eduga kontsertidel ka muid lugusid viiulipartiidega vürtsitas. Samal aastal avaldati Punkentsefaliidi lood "5 väikest kutsupoega" ning "Talvel parmudel on külm" punkkogumikel "Punk on surn'd" 5 ja Mätta Fondi 25 Kuldset lööklaulu 6 osa.
2005. ja 2006. aastal salvestati stabiilseks muutunud koosseisuga Orissaare kultuurimaja prooviruumis demoalbumid Fuck You Pinocchio ning Maanteepervar, mida levitati peamiselt CD-Ridel. 2006. aastal lahkus bändist Ardi Õispuu ning 2007. aastal ei toimunud ühtegi kontserti ning keskenduti vaid uute lugude kirjutamisele. Kuna plaaniti hakata salvestama oma esimest stuudioalbumit ning bändis trummarit ei olnud, paluti stuudio tarbeks trummipartiisid sisse mängima varem Muhu metal-bändides Imp ja Maleva trumme mänginud Priidu Peegel, kes seejärel jäigi bändi.
2008. aasta jaanuaris läks Punkentsefaliit Alar Aigro stuudiosse salvestama oma esimest albumit. 2009. aasta sügisel ilmus 15 looga album Haigused farmis, millele järgnesid kontserdid üle Eesti. Sama aasta lõpul avaldati raadiosinglina lugu "Jõulud on üks kord aastas" ning tehti punkaeroobikat Ühendatud Ürgmeeste DVD esitlusel. Meediakünnist ületati peamiselt veidrate esinemisriiete valikutega, Jan Uuspõllu lemmikbändiks olemisega ning skandaalse intervjuuga. 2010. salvestati lugu "Muldonni vanamees", mis ilmus Trash Can Dance välja antud kogumikul "Sügis". Loos teeb esimest korda kaasa kitarrist Jüri Ge, kes värvati bändi pärast vägagi ebaõnnestunud kontserti Lelles, Veebruari Alternatiivil. 2011. aasta alguses hakati Aigro Stuudios uue albumi materjali salvestama. Kuna bänd tegevust jätkas kahe kitarristiga, muutusid nii lood kui helikeel tunduvalt keerukamaks. Bändi stiilinimetusteks hakati foorumites pakkuma nii läbucore'i kui kardaanipunki. 2011. avaldati albumi esiksinglina lugu "Vajan sponsorit". 2012. aastal ilmus teine album Süsimustad mõtted, kus esmakordselt kasutati lisaks meesvokaalile ka naisvokaali. Aasta lõpus lahkus Jüri Ge bändist. Järgneval paaril-kolmel aastal anti vaid paar kontserti aastas.
2013. aastal andis Trash Can Dance välja lugude kontsertversioonidest ning paarist demost koosneva kasseti "Laivi Laps (live)", mida toodeti vaid 30 tk ning mis müüdi kiiresti läbi. Traditsiooniks muutus ansambli sünnipäevakontsertide korraldamine peamiselt Saaremaal. 2015. ja 2016. aastal salvestati omal käel lühialbum Spordimehe geenid, mis sisaldas nii uuemaid kui varasematelt demoplaatidelt tuttavaid lugusid. Lindistamine toimus nii Tagavere seltsimajas, Orissaares Kuke stuudios, bändiliikmete elutubades kui ka Ruhnu saarel. Lisaks tavapärastele pillidele kasutati seekord nii ksülofoni kui süntesaatorit. Ando Õispuu oli selleks ajaks bändist lahkunud ning basskitarri mängisid vaheldumisi Andre Nõu ja Märt Jerve, kellest viimane jäigi püsiliikmena bändi.
2017. aastal avaldati Punkentsefaliidi 15. sünnipäeva puhul kogumikalbum "15 aastat haigusi", mis sisaldas seni ilmunud stuudioalbumite lugude paremikku ning kahte 2017. aastal Aigro Stuudios salvestatud uut lugu: "Kägistatud kääbus" ja "Skype Love". Saabus jälle loominguline paus, mõne aasta jooksul anti vaid paar kontserti ning tegeleti uue materjaliga. 2020. aastal kaverdas Tartu nu-punk ansambel Puberteet lugu "16 kilone põnn" oma kaverialbumil "Yo Me Ei Ole Puberteet"
Koroonaajal kirjutatud materjaliga siirduti 2021. aastal Linnahalli Walter Productionsi stuudiosse, kus asuti Karl Kortsu käe all uue albumi tarbeks trumme sisse mängima. Kitarride ja vokaalide salvestamine toimus Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia ruumides ning bändi 20. sünnipäevaks avaldati album "Nali on läbi". Albumi kujundas bändi ihukunstnikuks kujunenud Das Grauenkunstinstitut, kelle kujundatud on pea kõik seni ilmunud albumid, särgid ning promomaterjal.
16.01.2026 esitati Tartus uut albumit: "Kehaline väärkohtlemine". Kui oldi umbes pool tundi lauldud, tekkis bändi vokalisti Indrek Paasi ja noore külastaja vahel vaidlus, kulmineerudes solisti poolt öelduga: "Keegi viige see alakas siit ära". Pärast seda lahkus külastaja siseruumidest, võttes kaasa endaga osa publikust. Väljas räägiti, et vokalist oli olnud homofoobiline, mis ajas antud kuulajad raevu. Kui solistiga vaielnud külastaja läks tagasi sisse, et uuesti vokalistiga rääkida, ähvardas vokalist noorele lõuga anda.
17.01.2026, läks bänd Viljandisse esitama nende uut albumit: "Kehaline väärkohtlemine". Laulja Indrek Paas oli teinud ka Viljandis homofoobseid kommentaare ning olles juba Tartus elavatelt sõpradelt kuulnud, et mees oli sama teinud ka eelneval esitlusel, hakkas publik kordama "elagu gei seks". Pärast esinemist kirjutasid paljud külastajad seda ka Instagrami, mis teavitas olukorrast veel rohkemaid inimesi, kes seda samuti tegid.[viide?]