| Eeselpingviin | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Pingviinilised Sphenisciformes |
| Sugukond |
Pingviinlased Spheniscidae |
| Perekond |
Pygoscelis |
| Liik |
Eeselpingviin |
| Binaarne nimetus | |
|
Pygoscelis papua (Forster, 1781) | |
|
| |
| Sünonüümid | |
|
Aptenodytes papua | |
Eeselpingviin (Pygoscelis papua) on pingviinlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Eeselpingviin on 76–81 cm pikk.
Pea, kurgualune ja ülapool on mustad. Üle kiiru ühest silmast teiseni jookseb valge triip. Silmad on pruunid. Noka küljed on oranžikaspunased, nokaots ja ülanoka ülaosa on mustad. Alapool on valge. Jalad on heleroosad või punased.
Noorlinnu nokk on tuhmimat tooni ja kurgualune on hall.
Liigil on neli alamliiki:
Levila põhjaosas toituvad eeselpingviinid laternkalalastest ja koorikloomadest, lõuna pool peamiselt tavalistest hiilgevähkidest. Väiksemal määral toituvad nad ka peajalgsetest ja hulkharjasussidest.
Hiilgevähke püüavad nad kuni 54 m, kalu kuni 136 m sügavusel.
Eeselpingviinid pesitsevad väikestes kolooniates. Pesad on üksteisest kaugel. Pesa on ehitatud kividest, rohust ja samblast. Pesa kõrgus on 10–20 cm ja läbimõõt 45 cm.
Kurnas on kaks rohekasvalget muna. Muna kaalub 120–130 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 34–36 päeva. Vanalinnud hoolitsevad poegade eest 80–100 päeva.
Eeselpingviini mune ja poegi söövad ännid, lõunakajakad ja tuppnokad.
Täiskasvanud eeselpingviine söövad merileopardid, lähisantarktika merikarud ja sukelhülged.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eeselpingviin |