Hieroglüüfpüüton

Hieroglüüfpüüton

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond Selgroogsed Vertebrata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Infraselts Alethinophidia
Ülemsugukond Pythonoidea
Sugukond Püütonlased Pythonidae
Perekond Püüton Python
Liik Hieroglüüfpüüton
Binaarne nimetus
Python sebae
(Gmelin, 1789)
Sünonüümid
  • Coluber sebae Gmelin, 1788
  • Coluber speciosus Bonnaterre, 1790
  • Boa hieroglyphica Schneider, 1801
  • Python houttuyni Daudin, 1803
  • Python liberiensis Hallowell, 1845
  • Hortulia sebae – Gray, 1849
  • Boa liberiensis – Hallowell, 1854
  • Python sebae – Boettger, 1887
  • Python sebae – Boulenger, 1893
  • Python jubalis Pitman, 1936
  • Python sebae sebae
    – Broadley, 1983
  • Python sebae – Branch, 1991
  • Python sebae – Kluge, 1993
  • Python sebae sebae – BROADLEY & HOWELL 1991
  • Python sebae – MCDIARMID, CAMPBELL & TOURÉ 1999
  • Helionomus sebae' – HOSER 2004
  • Python sebae – JACKSON jt 2007

Hieroglüüfpüüton (Python sebae) on püütoni perekonna maoliik.

Klassifikatsioon

Hieroglüüfpüütonit kirjeldas esimesena Johann Friedrich Gmelin 1788. aastal.

Alamliigid
Ladinakeelne teaduslik nimetus Kirjeldaja Aasta
Python sebae sebae Gmelin 1788
Python sebae natalensis Smith 1833
Python sebae natalensis. Andrew Smith, 1840

Kirjeldus

Hieroglüüfpüüton on üsna suur madu, kelle kehapikkus on 3–5 m.

Soomused

Soomused hieroglüüfpüütoni peas on püütoneile iseloomuliku mustriga: kolmnurkne laik ülal, tume triip üle silma. Mao keha katab keeruline muster: kitsad siksakilised selg-külgmised triibud, mis on seljal ühendatud ristvöötidega, küljel aga on tumedate laikude read.

Sigimine

Hieroglüüfpüütonite sigimist looduslikus keskkonnas on vähe uuritud. Teatakse, et suguküpsed emased (kas viiendal ehk kuuendal eluaastal) munevad pärast paaritumist ja munade kehasisest arengut 50–100 muna. Pärast munade väljutamist keerdub emapüüton munakurna ümber ja soojendab mune kuni järglaste koorumiseni. Koorunud juveniilsed hieroglüüfpüütonid on umbes 70 cm pikad.

Levila

Hieroglüüfpüüton esineb looduslikult Aafrikas: Senegalis, Gambias, Mauritaanias, Guinea-Bissaus, Guineas, Sierra Leones, Libeerias, Elevandiluurannikul, Ghanas, Togol, Beninis, Burkina Fasos, Nigeerias, Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Malil, Nigeris, Tšaadis, Sudaanis, Etioopias, Eritreas, Ugandas, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Kongo Vabariigis, Gabonis, Rwandas, Burundis, Tansaanias, Angolas, Somaalias ja Zimbabwes.

Tulnukliigina elab ka Florida osariigis USA-s.

Hieroglüüfpüütonit peetakse ka vangistuses seltsilisloomana ja loomaaedades.

Kokkupuuted inimestega

Kohtumisel inimesega püüab hieroglüüfpüüton märkamatuks jääda või minema roomata. Kui teda söögikorra ajal segada, võib ta tülitajat hammustades rünnata.

Inimene aga võib kokkupuutel hieroglüüfpüütoniga temale kallale tungida, teda haavata või tappa. Tema elutu keha võib kasulikuks osutuda nii naha, liha kui rasva tõttu.

Kultuuris

Lääne-Aafrika piirkondades peetakse hieroglüüfpüütonit pühaks. Nende auks rajatakse templeid, kus viiakse läbi selle mao austamise tseremooniaid.

Viited

  1. ↑ Python sebae (Central African Rock Python). iucnredlist.org. Vaadatud 5.8.2026
  2. ↑ McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference, 1. köide, Herpetologists' League. ISBN 1-893777-00-6 (seeria). ISBN 1-893777-01-4 (volume).
  3. ↑ Python sebae, Elu entsüklopeedia
  4. 1 2 Loomade elu 5:250.
  5. ↑ Python sebae (Gmelin, 1788),ITIS
  6. 1 2 3 Loomade elu 5:251.
  7. ↑ Python sebae (GMELIN, 1789). Roomajate andmebaas. Vaadatud 29.04.2015
  8. ↑ Northern African Python, African Rock Python [NON-NATIVE]. flmnh.ufl.edu. Vaadatud 29.04.2015

Välislingid