Rüdinger

 See artikkel on Rootsis aadeldatud suguvõsast; sarnase nimega Rüdigeri suguvõsa kohta vaata artiklit Rüdiger.

Rüdingeri suguvõsa aadlivapp

Rüdinger (vene keeles Ридингер), Venemaal tuntud ka kui Ridinger ja Ridiger, on täpselt teadmata päritolu aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Rüdingeride päritolu ei ole teada. XVII sajandi 2. poolest on teateid kapten Heinrich Nikolaus Rüdingeri (suri enne 1711) kohta, kes teenis Daugavgrīva kindluse garnisonis. 1695. aasta 6. juunil (vkj) tõstis kuningas Karl XI ta aadliseisusse, kuid Rootsi rüütelkonda teda ei introdutseeritud. Tema poeg kapten Peter von Rüdinger oli tema ema suguvõsale kuulunud Liivimaa Helme kihelkonna Koorküla mõisa pandivaldaja.

Peteri poeg Karl Magnus von Rüdinger (1753−1821) teenis välja Venemaa keisririigi teenistuses kindralmajori auastme, oli Viiburi tsiviilkuberner ja lõpetas karjääri salanõunikuna. Elu lõpul elas Eestimaal. ja suri Haapsalus. Tema pojad polkovnik Friedrich Wilhelm von Rüdinger (1780−1840) ja kindralmajor Alexander von Rüdinger (1782−1825) rajasid suguvõsa kaks Venemaa liini.

Rüdingerid rüütelkonna matriklis

Salanõunik Karl Magnus von Rüdinger (1753−1821) võeti 1815. aasta 19. veebruaril (vkj) Eestimaa rüütelkonna matriklisse.

Kindralmajor Alexander von Rüdinger (1782−1825). George Dawe´ maal

Suguvõsa liikmeid

Sugupuu

Rüdingeri suguvõsa mõisavaldused

Viited

  1. ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, s. 248.
  2. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877, lk 359.
  3. ↑ Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 656.
  4. ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, seite 346
  5. ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 345.
  6. ↑ Rüdinger, Karl Magnus v. (1753-1821) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

Kirjandus

Välislingid