 Ajalooarhiivi endine hoone Tartus Liivi tänaval | |
| Asukoht | Juhan Liivi 4 |
|---|---|
Eesti Ajalooarhiiv (lühend EAA) oli Eesti arhiiviasutus, mis tegutses selle nime all aastatel 1989–1999. Aastail 1999–2016 oli ajalooarhiiv Rahvusarhiivi struktuuriüksus, edaspidi Rahvusarhiivi Tartu osakond.
Tartu Noora uurimissaal asub Nooruse tänav 3.
Arhiiv alustas Riigi Keskarhiivi (ERKA) nime all tegevust 16. mail 1921. "Keskarhiivi ülesandeks on koguda ja jäädavalt säilitada kõik püsiva ajaloolise väärtusega arhivaalid, mis pärast asutiste poolt üleandmist seisnud 15 aastat Riigiarhiivis."
Rahvusliku arhiivisüsteemi loomist alustati Eesti Vabariigi algusaastatel. 3. märtsil 1920 tuli kokku arhiivikomisjon, mille algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Tartus Riigi Keskarhiiv ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Tartus Riigiarhiiv 1935. aastal võeti vastu arhiiviseadus, mis tugevdas arhiivi rolli ühiskondlikult oluliste dokumentide säilitajana.
15. ja 16. oktoobril 1938 toimus arhiivi ruumides I eesti arhivaaride päev, mille tulemusel asutati üleriiklik Arhivaaride Ühing.
Teine maailmasõja ajal 1943. aasta detsembrist algas ERKA varade evakueerimine Järvamaal asuvatesse Vodja, Väätsa ja Kirna mõisahoonetesse.
Arhiiv moodustati Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riikliku Keskarhiivi (ENSV ORKA) Tartu osakonna reorganiseerimisel iseseisvaks asutuseks ja egutses arhiiv aastatel 1948–1989 Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi (lühendatult ENSV RAKA) nime all.
1990. aastate alguses taastati arhiivide iseseisev majandamine ja 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1. jaanuaril 1999 tegevust Rahvusarhiiv. Rahvusarhiiv hakkas hõlmama ajalooarhiivi Tartus, Riigiarhiivi ja filmiarhiivi Tallinnas ning 15 maa-arhiivi Eesti maakonnakeskustes.