Kurdlehine rabarber

Kurdlehine rabarber
Kurdlehine rabarber Rheum rhabarbarum
Kurdlehine rabarber Rheum rhabarbarum
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Caryophyllales
Sugukond Tatralised Polygonaceae
Perekond Rabarber Rheum
Liik Kurdlehine rabarber
Binaarne nimetus
Rheum rhabarbarum

Kurdlehine rabarber (Rheum rhabarbarum) on tatraliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Talvitub maa-aluste risoomide abil. Rabarberilehed on suured ja südamekujuliselt kolmnurksed.

Kasvatamine

Rabarber kasvab väga laialdaselt, kasvuhoones saab teda kasvatada aasta läbi. Rabarberit, mida kasvatatakse köetavas kasvuhoones, nimetatakse „kasvuhoonerabarberiks“; see on tavaliselt kättesaadav tarbijale varakevadel, enne avamaal kasvavat rabarberit.

Kasvuhoones kasvatatud rabarber on tavaliselt heledam punane, pehmem ja magusama maitsega kui avamaarabarber. Mõõdukas kliimas hakkab rabarber kasvama juba kevadel (aprill, mai) ja kasvab kuni sügiseni.

USA Oregoni ja Washingtoni osariigis saab rabarberilt tavaliselt kaks saaki, alates aprilli lõpust kuni juuli lõpuni. Rabarber on valmis siis, kui ta vars on tugev ja läikiv. Ühendkuningriigis korjatakse esimene saak küünlavalgel, siis pidavat rabarber olema magusam ja õrnema varrega.

Maheaianduse propageerija Lawrens D Hills peab oma lemmikrabarberisortideks Champagne'i, Victoriat, Timperley Earlyt ja Early Albertit, samuti soovitab ta Gaskin Perpetuali, sest see sort sisaldab tavalisest vähem oblikhapet. Teda saab korjata pikemal perioodil, ilma et ta muutuks hapuks. Kuna rabarber on hooajaline taim, siis värsket taime väljaspool hooaega on raske saada külmema kliimaga maades, nagu seda on Inglismaa, Iirimaa, Venemaa jpt. Rabarber tahab heaks kasvamiseks palju päikesevalgust.

Külmakahjustusega rabarberit ei tohi süüa, kuna ta võib sisaldada oksaalhapet, mis võib põhjustada erinevaid haigusi.

Rabarberivarte värv võib erineda tumedamast punasest kuni heleroheliseni. Värvus varieerub sorditi ja sõltub ka kasvatustehnoloogiast. Rohelise varrega rabarber on tugevam ja tavaliselt ka saagirikkam kui punane. Samas aga on punast värvi varrega rabarber populaarsem just tarbijate hulgas.

Kasutamine

Toiduna

Rabarberile kasvavad tugevad ja mahlased varred, tehniliselt nimetatakse neid leherootsudeks. Varte kasutamine toiduna on suhteliselt uus nähtus. Esimest korda kasutati neid 17. sajandil Inglismaal.

Tavaliselt kasutatakse rabarberit kas ahjukookides või muude magustoitude valmistamisel. Palju kasutatakse koos maasikatega, nii kookides kui ka mahlades. Rabarberilehtedest võib valmistada ka teed.

Meditsiinis

Traditsioonilises Hiina meditsiinis on juba aastatuhandeid kasutatud rabarberijuurt lahtistina.

Rabarber esines ka keskaja Araabia ja Euroopa arstiretseptides. See oli üks esimesi Hiinast toodavaid ravimtaimi.

Rabarberis leiduv pigment, mida kutsutakse parietiiniks, võib tappa inimesel leukeemiarakud juba kahe päevaga. Seda on testitud laboris hiirte peal.

Rabarberi juurtes ja vartes leidub rikkalikult emodiini ja reiini. Need ained on lahtistava toimega ja seetõttu kasutatakse neid ka kaalulangetusravimina. Risoomid sisaldavad ühendeid, mis vähendavad veresuhkru sisaldust diabeeti põdevatel hiirtel.

Mürgisus

Rabarberilehed sisaldavad oblikhapet, mis on inimesele mürgine. Oblikhapet leidub vähesel määral ka rabarberi vartes, aga väikese koguse tõttu ei ole see inimesele kahjulik. Mürgiseid lehti on kasutatud maitseainena, kui nendest on enne seda kahjulik oblikhape eemaldatud.

Viited

  1. ↑ McGee, Harold. On Food and Cooking: The Science and Lore of the Kitchen. New York, NY: Scribner, 2004. p 367
  2. ↑ "Growing Rhubarb in the Home Garden". Ohio State University Extension Fact Sheet. Retrieved June 4, 2013.
  3. ↑ "Rhubarb Varieties". Rhubarbinfo.com. 2004-09-01. Retrieved 2010-03-05.
  4. ↑ Barceloux, Donald G (7 March 2012). Medical Toxicology of Natural Substances: Foods, Fungi, Medicinal Herbs, Plants, and Venomous Animals. John Wiley & Sons. p. 235. ISBN 978-1-118-38276-9. Retrieved 5 August 2013.
  5. ↑ Charles Perry, trans. An Anonymous Andalusian Cookbook of the 13th Century
  6. ↑ Oxford English Dictionary s.n. rhubarb, n.
  7. ↑ Rhubarb James Ford Bell Library University of Minnesota (accessed January 12, 2015)
  8. ↑ "Cancer Growth Could be Slowed by Little-known Pigment in Rhubarb". Laboratory Equipment. Retrieved 2015-10-24.
  9. ↑ "Orange lichens are source for potential anticancer drug". news.emory.edu. 2015-10-21. Retrieved 2015-10-24.
  10. ↑ Basile, Adriana; Rigano, Daniela; Loppi, Stefano; Di Santi, Annalisa; Nebbioso, Angela; Sorbo, Sergio; Conte, Barbara; Paoli, Luca; De Ruberto, Francesca (2015-04-09). "Antiproliferative, Antibacterial and Antifungal Activity of the Lichen Xanthoria parietina and Its Secondary Metabolite Parietin". International Journal of Molecular Sciences. 16 (4): 7861–7875. doi:10.3390/ijms16047861. ISSN 1422-0067. PMC 4425054 Freely accessible. PMID 25860944.
  11. ↑ praful akolkar. "Pharmacognosy of Rhubarb". PharmaXChange.info.
  12. ↑ Chen J, et al. (April 2009). "Rhaponticin from rhubarb rhizomes alleviates liver steatosis and improves blood glucose and lipid profiles in KK/Ay diabetic mice.". Planta Med. 75: 472–7. doi:10.1055/s-0029-1185304. PMID 19235684.
  13. ↑ Robb, H. F. (1919). "Death from rhubarb leaves due to oxalic acid poisoning". J. Am. Med. Assoc. 73: 627–628. doi:10.1001/jama.1919.02610340059028.
  14. ↑ Cooper, M. R., Johnson, A. W. 1984. "Poisonous plants in Britain and their effects on animals and man." Her Majesty's Stationery Office, London, England.

Välislingid