Rahhiit
Rahhiit on meditsiiniline seisund, mis peamiselt mõjutab lapsi ja põhjustab luude pehmendamist ja nõrgenemist. Tavaliselt on see tingitud D-vitamiini, kaltsiumi või fosfaadi puudusest. Need ained on olulised tugevate ja tervete luude arendamiseks ja säilitamiseks.
Haigestumus
Euroopas ja Põhja-Ameerikas on iga-aastane esinemissagedus on ligikaudu 3 iga 100 000 lapse kohta igas vanuses.
Eestis esmasahaigestumus D-vitamiini vaeguse tõttu 100 000 elaniku kohta erinevates vanuserühmades aastal 2016. oli järgmine:
| Vanuserühm | Esmashaigestumus 100 000 elaniku kohta |
|---|---|
| 0 | 3 207,5 |
| 1–4 | 860,9 |
| 5–9 | 1 203,0 |
| 10–14 | 2 041,2 |
| 15–19 | 0,0 |
| 20–24 | 0,0 |
| 25–34 | 0,0 |
| 35–44 | 0,0 |
| 45–54 | 0,0 |
| 55–64 | 0,0 |
| 65–74 | 0,0 |
| 75 ja vanemad | 0,0 |
Rahhiidi sümptomid
Rahhiidi sümptomid võivad avalduda mitmel viisil, mõjutades nii lapse luustikku kui ka üldist tervist. Üks silmapaistvamaid märke on luustiku deformatsioon, sealhulgas kõverdatud jalad või põlved, väljaulatuv rinnaluu ja suurenenud luumurdude tõenäosus. Rahhiidiga lastel võib tekkida hiline kasv, lihasnõrkus ja pehmed, valulikud luud, mis muudavad liikumise ebamugavaks.
Rahhiidi põhjused
Rahhiidi peamised põhjused on D-vitamiini, kaltsiumi ja fosfaadi puudus. D-vitamiin on oluline kaltsiumi ja fosfaadi imendumiseks soolestikus. Selle vitamiini puudus, mida sageli võimendab ebapiisav kokkupuude päikesevalgusega, võib põhjustada luude nõrgenemist. Lisaks võib rahhiidi teket soodustada toit, milles puuduvad need elutähtsad mineraalid või toitainete imendumist takistavad haigusseisundid, nagu malabsorptsioonihäired.
Diagnostilised meetodid
Rahhiidi täpne ja õigeaegne diagnoosimine on tõhusa sekkumise jaoks hädavajalik. Diagnostilised meetodid hõlmavad kliinilist hindamist, radioloogilisi uuringuid ja laboratoorseid hinnanguid. Füüsiline läbivaatus võib paljastada iseloomulikke skeleti deformatsioone, samal ajal kui röntgenülesvõtetel võivad ilmneda laienenud kasvuplaadid, metafüüside hõõrdumine ja epifüüside kihistumine või laienemine. 25-hüdroksü-D-vitamiini, kaltsiumi ja fosfaadi sisaldus seerumis on olulised biokeemilised markerid, mis suunavad diagnostilist protsessi.
Ravi võimalused
Rahhiidi ravi hõlmab toitainete puuduse kõrvaldamist ja luude terve arengu edendamist. Siin on peamised lähenemisviisid rahhiidi juhtimiseks ja raviks:
- Vitamiinide ja mineraalide toidulisandid: D-vitamiini, kaltsiumi ja fosfaatide piisav tarbimine on rahhiidi ravis ülioluline. Arstid määravad sageli toidulisandeid, et laps saaks luude terviseks vajalikke toitaineid.
- Päikesevalgusega kokkupuude: kuna D-vitamiini nimetatakse sageli "päikesevitamiiniks", võib päikesevalguse suurendamine olla kasulik. Ohutu päikese käes viibimine aitab nahal toota D-vitamiini loomulikult.
- Toitumismuutused: Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab rikkalikult D-vitamiini, kaltsiumi ja fosfaate, on oluline. Rikastatud piimatooted, kala, munad ja rohelised lehtköögiviljad on väärtuslikud toidulisandid.
- Meditsiinilised sekkumised: rasketel juhtudel, kui toitainete lisamine ja toitumise muutmine on ebapiisav, võib tervishoiutöötajate juhendamisel kaaluda meditsiinilisi sekkumisi, nagu toidulisandite intramuskulaarne süstimine.
Viited
- ↑ Sahay, Manisha; Sahay, Rakesh (aprill 2012). "Rickets-vitamin D deficiency and dependency". Indian Journal of Endocrinology and Metabolism (inglise). 16 (2): 164. DOI:10.4103/2230-8210.93732. ISSN 2230-8210. PMC 3313732. PMID 22470851.
- ↑ Darraj, Hussam; Hakami, Khalid M.; Maghrabi, Rawan; Bakri, Nawaf; Alhazmi, Mohammed H.; Names, Abdellh A.; Akkur, Ahmed; Sayegh, Maram; Alhazmi, Asma; Khubrani, Saad M.; Gohal, Gassem; Alomar, Amro H.; Alhazmi, Abdulaziz H. (11. oktoober 2023). "Nutritional Rickets Among Children: A Retrospective Study from Saudi Arabia". Pediatric Health, Medicine and Therapeutics (inglise). 14: 301–308. DOI:10.2147/PHMT.S425459.
- ↑ Tervise Arengu Instituut (25. oktoober 2017). "EH12: Esmashaigestumus 100 000 elaniku kohta soo ja vanuserühma järgi (1998-2016)". Vaadatud 28. jaanuaril 2024.
- 1 2 Stoffers, Ashley J.; Weber, David R.; Levine, Michael A. (veebruar 2022). "An Update on Vitamin D Deficiency in the twenty-first century: nature and nurture". Current Opinion in Endocrinology, Diabetes & Obesity (inglise). 29 (1): 36–43. DOI:10.1097/MED.0000000000000691. ISSN 1752-296X. PMC 8849548. PMID 34839324.
- ↑ Zurlo, John V.; Wagner, Shaun R. (2012). "Incidental Rickets in the Emergency Department Setting". Case Reports in Medicine (inglise). 2012: 1–4. DOI:10.1155/2012/163289. ISSN 1687-9627. PMC 3474320. PMID 23093967.
- ↑ Haffner, Dieter; Leifheit-Nestler, Maren; Grund, Andrea; Schnabel, Dirk (september 2022). "Rickets guidance: part I—diagnostic workup". Pediatric Nephrology (inglise). 37 (9): 2013–2036. DOI:10.1007/s00467-021-05328-w. ISSN 0931-041X. PMC 9307538. PMID 34910242.
- 1 2 Haffner, Dieter; Leifheit-Nestler, Maren; Grund, Andrea; Schnabel, Dirk (oktoober 2022). "Rickets guidance: part II—management". Pediatric Nephrology (inglise). 37 (10): 2289–2302. DOI:10.1007/s00467-022-05505-5. ISSN 0931-041X. PMC 9395459. PMID 35352187.
- ↑ Thandrayen, Kebashni; Pettifor, John M. (juuni 2018). "The roles of vitamin D and dietary calcium in nutritional rickets". Bone Reports (inglise). 8: 81–89. DOI:10.1016/j.bonr.2018.01.005. PMC 6019962. PMID 29955625.