Rauts (ka: Läti vikat, rukkirauts, rukkivikat, Võru murdes iiroots) on endisaegne lühikese (50–75 cm) varrega vikat, mida kasutati vilja, eriti rukki niitmisel. Rautsi varre otsas oli puutüükast konks, millest niitmise ajal ühe käega kinni hoiti. Rautsiga niitmisel hoiti teises käes väikest reha, millega kõrred kokku tõmmati.
Lõuna-Eestis võeti Läti eeskujul rauts kasutusele 19. sajandil.