Rebala muinsuskaitseala

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Rebala muinsuskaitseala paikneb Jõelähtme valla territooriumil, jäädes Tallinnast 4 km ida poole.

Kaitseala on loodud 1987. aastal ja see on ainus muinsuskaitseala Eestis, mis tegeleb ka maastikukaitsega^[viide?]. Kaitseala on varem nimetatud ka Rebala kultuurilookaitsealaks ja Rebala ajaloolis-kultuuriliseks kaitsealaks.

Rebala muinsuskaitseala eesmärk on Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse.

Rebala muinsuskaitseala haldab Jõelähtme Vallavalitsuse allasutus Rebala^[viide?].

Muinsuskaitseala on kõige muistiserohkem piirkond Eestis^[viide?].

Vaatamisväärsused

Looduslikke huviväärsusi on rohkesti: Kostivere karstiala, Jägala juga, loopealsed, hiidrahnud, Maardu mõisakompleks, Jõelähtme kirik, postijaam ja kivisild. Rebala külas paiknevad ühed Ida-Euroopa vanemad muinaspõllud^[viide?].

Kaitseala sees asub Rebala muuseum.

Jõelähtme kivikalmed

 Pikemalt artiklis Jõelähtme kivikirstkalmistu

Tallinnast Narva poole minnes, täitsa maantee ääres, muuseumi lähistel, võib märgata kuulsaid pronksiaegsete kivikirstkalmete rühma, mis rajatud juba VIII–VII sajandil eKr^[viide?].

Vaata ka

• Rebala
• Parasmäe
• Vandjala
• Saha kabel
• Jõelähtme kirik
• Maardu mõis
• Linnamäe hüdroelektrijaam
• Jägala linnamägi
• Kostivere karstiala
• Ellandvahe kivi

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rebala muinsuskaitseala

• Rebala muinsuskaitseala koduleht
• Rebala muinsuskaitseala kultuurimälestiste riiklikus registris
• Ulvar Käärt. Muinsuskaitsjad muretsevad Rebala kaitseala maastike säilimise pärast. Eesti Päevaleht, 2. juuli 2010
• Rebala muuseumis saab näha pronksiaega, Tarbija 24.ee, 6. august 2011