Rebecca Harms

Euroopa Parlamendi liige, 2004–2019

2004. aastal oli ta Liit 90 / Roheliste esinumber Euroopa Parlamendi valimistel ja 2009. aastal valiti ta uuesti parlamenti. Enne 2014. aasta valimisi kaotas ta Euroopa Roheliste kampaania juhtimisel koos José Bovéga Saksamaa parlamendiliikmele Ska Kellerile; lõpuks juhtis ta aga valimiskampaanias Saksamaa Rohelist Parteid.

Oma esimesel ametiajal parlamendis oli ta tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige. Aastatel 2007–2009 oli ta kliimamuutuste ajutise komisjoni aseesimees; ta oli Euroopa Parlamendi delegatsioonide liige 2007. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsil Balil ja 2008. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsil Poznańis.

Ta juhtis Euroopa Parlamendis Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni alates 2009. aastast, algul koos Daniel Cohn-Benditiga (2009–2014) ja hiljem Philippe Lambertsiga (2014–2016). Lisaks oli ta alates 2016. aastast autotööstuse heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjoni (mis tegeles Volkswageni heitkoguste skandaaliga) liige. Aastatel 2017–2019 oli ta Euronesti parlamentaarse assamblee delegatsiooni esimees, mis tegeleb suhetega Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova ja Ukrainaga.

Riiklikul tasandil oli ta Rohelise Partei delegaat föderaalkonvendil Saksamaa presidendi valimiseks aastatel 2004 ja 2012.

2016. aasta oktoobris teatas ta, et astub tagasi Roheliste ja Euroopa Vabaliidu kaasesimehe kohalt. 2017. aasta algusest on ta Euronesti parlamentaarse assamblee delegatsiooni esimees ja delegatsioonide juhtide konverentsi liige. Ta on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) ning ELi-Ukraina parlamentaarse assotsiatsioonikomisjoni delegatsiooni ja ELi-Venemaa parlamentaarse koostöökomisjoni delegatsiooni liige. Asendusliikmena kuulub ta väliskomisjoni (AFET) ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni (ENVI). Ta esindas Euroopa Parlamenti OSCE/ODIHRi rahvusvahelises vaatlusmissioonis 2019. aasta Moldova parlamendivalimistel.

2018. aasta juulis teatas ta, et ta ei kandideeri 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, vaid astub aktiivsest poliitikast tagasi parlamendi ametiaja lõpuks.

Tuumaenergia kohta

Elates Wendlandi piirkonnas (Lüchow-Dannenbergi kreisis), mis sai üleriigiliselt tuntuks Gorlebeni tuumajäätmete prügimäe poolest, on ta tuumaenergia avalik vastane. 2006. aastal tellis ta kahelt Ühendkuningriigi teadlaselt alternatiivse aruande pealkirjaga TORCH, mis asendaks vaidlustatud IAEA 2005. aasta novembri aruande Tšornobõli katastroofi tagajärgede kohta. Ta on olnud avalikult kritiseerinud ELi rahastamist eksperimentaalse rahvusvahelise termotuumareaktori (ITER) termotuumasünteesi projekti jaoks, raha, mida tema arvates oleks parem kulutada taastuvenergia uuringutele. Pärast seda, kui Euroopa Liidu juhid otsustasid 2011. aastal, et kõigi 27 liikmesriigi tuumareaktorid peaksid läbima ohutustestid vastusena Jaapani Fukushima I tuumaelektrijaama jätkuvatele kiirgusleketele, kritiseeris Harms, et testid olid "kavandatud selleks, et jätta mulje tuumaenergia riskide uuest hindamisest", kuid nende eesmärk on hoopis "võita tuumaenergiale uus tunnustus".

NSA jälitustegevusest ja Edward Snowdenist

Pärast seda, kui Saksa uudisteajakiri Der Spiegel teatas 2013. aastal, et Ameerika luureagentuurid olid jälginud Euroopa Liidu büroosid New Yorgis ja Washingtonis, kutsus ta üles moodustama erikomisjoni, et uurida väiteid ja Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheliste kehtivate lepingute võimalikku tühistamist seoses pangatehingute teabe ja lennureisijate andmetega.

Venemaa ja Ukraina kohta

Ukraina-vastase sõja ajal tegi ta – Putini pikaajaline kriitik – mitmeid avaldusi, milles toetas Ukrainat ja kritiseeris Moskvat. 2013. aasta detsembris pöördus ta tuhandete ukrainlaste poole Maidan Nezaležnostis, protesteerides režiimi poolt Euroopa Liiduga pakti tagasilükkamise vastu. Euroopa püüdluste kontekstis ühendada oma poliitiline vastus Venemaa Krimmi annekteerimisele 2014. aastal väitis Harms, et „uue sõjaohu ees Euroopas on ELi riigid tõepoolest kokku leppinud ühises strateegias Venemaa suhtes“. Seetõttu kritiseeris ta 2015. aasta aprillis teravalt Kreeka peaministrit Alexis Tsiprast ähvardamise eest murda vastuollu ELi sanktsioonidega Venemaa-Ukraina sõja tõttu, nimetades oma visiiti president Vladimir Putini juurde „selgelt Venemaa-meelseks ja Euroopa-vastaseks“.

Harms oli parlamendi vaatlusmissiooni liige Ukraina parlamendivalimiste ajal 2014. aastal, mida juhtis Andrej Plenković.

25. septembril 2014 keelati Harmsil, kes oli saabunud Moskvasse Nadija Savtšenko kohtuprotsessi tunnistajaks, sisenemine Venemaa Föderatsiooni ja ta kuulutati persona non grataks. Talle teatati, et tema sisenemist Venemaale võidakse kvalifitseerida kuriteoks. 2015. aastal teatasid uudistemeedia, et Harms oli tõepoolest kantud Venemaa musta nimekirja, kuhu kuuluvad Euroopa Liidu silmapaistvad isikud, kellel ei ole lubatud riiki siseneda.

Kui Soome teatas 2014. aastal plaanist ehitada tuumareaktor koostöös Venemaa firmaga Rosatom ja tingimusel, et Soome säilitab järgnevatel aastatel Venemaaga energiapartnerluse, nimetas Harms otsust "valeks". Ta rõhutas, et "Vene partneriga on olukord veelgi hullem", kuna see on "täielikult vastuolus ELi energiajulgeoleku eesmärkidega, mille eesmärk on vähendada ELi kahjulikku sõltuvust Venemaa energiast".

Ta toetab põhimõtteliselt Euroopa Komisjoni 2015. aasta ettepanekut energialiidu loomiseks, kuid hoiatas, et vähendades Euroopa sõltuvust Venemaa energiaimpordist, "põgeneme Aserbaidžaani või Kasahstani rüppe, mitte kodumaise taastuvenergia sektori kätte".

Koos teiste Euroopa Parlamendi peamiste fraktsioonide kõrgete parlamendiliikmetega – sealhulgas Elmar Broki ja Guy Verhofstadtiga – allkirjastas Harms 2016. aastal kirja ELi välissuhete juhile Federica Mogherinile, milles nad kutsusid ELi üles kehtestama Venemaa ametnikele sanktsioonid korruptsioonivastase aktivisti Sergei Magnitski tapmise eest.