Rein Pullerits (sündinud 20. oktoobril 1937 Tallinnas) on eesti keemik.
Ta on lõpetanud 1956. aastal Tõrva Keskkooli, 1961. aastal Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakonna ja 1969. aastal samas aspirantuuri. Kaitses 1970. aastal TRÜ-s väitekirja "Потенциал нулевого заряда и закономерности адсорбции предельных спиртов на висмутовом электроде" ja sai keemiakandidaadi kraadi.
Aastatel 1961–1963 oli ta TRÜ anorgaanilise keemia kateedri vanemlaborant, 1963–1966 ja 1970–1971 elektrokeemia labori nooremteadur, 1971–1980 juhataja, 1980–1982 anorgaanilise keemia kateedri vanemõpetaja, 1982–1992 dotsent, 1993–2002 füüsikalise keemia instituudi dotsent, 1980–1988 ka füüsika-keemiateaduskonna teadusprodekaan.
Tema peamine uurimisvaldkond on olnud elektrokeemia: elektrilise kaksikkihi ehitus ja adsorptsioon. Ta on uurinud ka Tartu Ülikooli keemiaosakonna lähiajalugu. Ta on olnud õpilaste keemiaolümpiaadide korraldaja ja žürii esimees aastast 1992, rahvusvaheliste keemiaolümpiaadide juht aastast 1994, on õpetanud üldist ja anorgaanilist keemiat ning koostanud õppevahendeid.
Ta on koostanud 13 eesti- ja 12 ingliskeelset kogumikku "40.–52. keemiaolümpiaad" (Tartu, 1993–2005), avaldanud üle 30 teaduspublikatsiooni ja ligi 100 artiklit keemiaolümpiaadidest.
Tema isa oli Jaan Pullerits. Tema abikaasa oli Heivi Pullerits, nende lapsed on Priit ja Teet Pullerits.