See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2018) |

Religiooni- ehk usuturism on turismi üks alavorme, kus inimesed reisivad üksi või gruppides palverännaku, misjonitöö või vaba aja veetmise põhjusel.
Maailma suurim massiline religiooniturism leiab aset igal aastal Indias Kumbh Mela palverännakuna, milles 2013. aastal osales 120 miljonit palverändurit. Koos siseturismiga on aastane palverändurite hulk ligikaudu 330 miljonit inimest. Peamine usuturismimaht tuleb islamiusuliste ja hindude palverännakutest.
Viimase paari tuhande aasta jooksul on palverännak olnud üks värvikamaid ja dramaatilisemaid püsiväärtusi, mis elavdab hinge ja muudab vaimu sügavamaks.
Tänapäeval on valikuvõimalused reisimise osas väga rikkalikud – ranna-, kultuuri-, eksootika ja paljude teiste reisimise liikide kõrval on usulistel eesmärkidel rändamine jätkuvalt üks rändamise vorme, mille tähtsus siinkirjutaja arvates on tõusuteel. Üha rohkem käiakse maailma avastamas mitte niivõrd uute teadmiste ja kogemuste pärast, vaid ka seepärast, et soovitakse ennekõike kogeda midagi teistsugust – olgu need turismiettevõtete korraldatavad joogareisid, mäetippude vallutusretked, eriliste tegutsevate või ajalooliseks vaatamisväärsuseks muutunud pühamute külastused, kohtumised šamaanidega jne.
Religiooniturism on eksisteerinud juba antiikajast.
2011. aastal tehtud uuringus leiti, et 2,5 miljonit inimest külastas aastal 2013 Karbala linna Iraagis arba'eeni päeval, ja leiti, et palverändurid külastasid Jeruusalemma eri põhjustel: mõista ja hinnata enda kultuuri läbi füüsilise kogemuse, usaldada enda religioosseid uskumusi ja siduda end püha paigaga.
Tänapäeva usuturistidel on võimalik külastada püha linnu ja pühapaiku ülemaailmselt.
Kõige kuulsamad pühapaigad maailmas on Kuldne Tempel Indias, Vatikani linn, Meie Guadalupe Emanda kirik Mehhikos, Jeruusalemma linn, Meka linn Saudi Araabias, püha Peetruse haud Roomas.
Ka Eestis leidub ajaloolisi kloostreid ja kirikuid, mida usuturistid külastavad.

Kuulsamad on näiteks Tallinna Püha Vaimu kirik, Tallinna Niguliste kirik ja muuseum, Rakvere Jumalaema Sündimise kirik, Viljandi Pauluse kirik, Noarootsi kirik, Tallinna Püha piiskop Nikolause kirik, Kaarma Peeter-Pauli kirik ja Karja Katariina kirik.

Inimasustus Eestis on umbes 10 000 aastat vana ning sama kaua on austatud ka pühapaiku. Looduslike pühapaikadena teatakse hiisi, pühasid kive, puid, veekogusid, mägesid ja allikaid. Ka tänapäeval ei ole neid unustatud: pühadest allikatest tuuakse vett, pühadele puudele seotakse paelu ning pühadele kividele jäetakse münte. Looduses tajutakse nii esivanemate lähedust kui ka looduse enda pühadust, kaaslasteks on mütoloogilised olendid ja iidsed pühapaigad kaitsevad ka tänapäeval. Tuntud looduslike pühakohtadega nagu Taevaskoda, Pühajärv, Siniallikas, Panga pank, Kaali meteoriidikraatrid ja 700 aasta vanune Tamme-Lauri tamm on seotud palju muistendeid ja legende, mis elavad ka tänapäeval.
Religiooniturism hõlmab mitut turismimajanduse tahku:
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)