Rindlause

Rindlause ehk parataks on

• lause, milles on vähemalt kaks öeldist ,
• liitlause alaliik, mille osalausete vahel on rinnastusseos,
• näiteks järgmine lause: Anna pani saapad jalga ja astus uksest välja.

Rindlause ei ole

• lause, kus rinnastusseoses olevaid öeldiseid on intensiivistatud, aga mitte tähenduslikult laiendatud, nt Tõnu muudkui köhis ja köhis.
• lause, mis sisaldab järgmisi sidendeid: nii(hästi) ... kui (ka), mitte niivõrd ... kui, nt Sellel peol ta nii tantsis kui ka laulis.

Rindlause osalaused

• Kõik rindlause osalaused peavad sisaldama öeldist.
• Osalaused peavad olema sama taseme laused, nii sisult kui ka vormilt enam-vähem võrdväärsed.
• Osalausete vahelise rinnastusseose vormistavad rinnastatud sidendid või osalausete kõrvutiasend. Sealjuures sidend ise ei kuulu ühegi osalause koosseisu.

Rinnastuse tüübid

On olemas kaks rinnastuse tüüpi:

• ühendav ehk kopulatiivne rinnastus, mis saadakse sidesõna ja abil, mis ühendab sisu poolest kokkukuuluvad lauseosad,
• eraldav ehk disjunktiivne rinnastus, mis saadakse sidesõna või abil, mis lahutab sisu poolest erinevad lauseosad.

Kumbki tüüp jaguneb omakorda

• markeerimata (harilikult sümmeetriline) alamtüüp, mille puhul osalaused on sisu poolest võrdsel tasemel, nad moodustavad lahtise rea ja neid saab ümber tõsta. Osalausete vaheline mittekohustuslik sidend ei oma lause mõistmisel kandvat rolli, nt Taevas on pilves, vihma sajab. vrd Taevas on pilves ja vihma sajab.
• markeeritud (asümmeetriline) alamtüüp, mille puhul 2 osalauset on omavahel sisuliselt nii seotud, et peavad olema kindlas järjestuses. Osalauseid rinnastav sidend mängib kogu lause mõistmisel olulist rolli, nt Talv oli juba käes, kuid karu püsis endiselt ärkvel.

• Markeerimata ühendav rinnastus moodustatakse jaatav-ühendavate sidesõnade ja või ning, eitav-ühendava sidesõna ega või osalausete kõrvutuse abil, nt Poiss võttis taskust spikri ja kirjutas sealt maha.
• Markeeritud ühendav rinnastus moodustatakse:

1. sidesõnade aga, kuid, ent, kuna, vaid (näitavad vastandavat seost) abil, nt Isa läks aktusele, aga unustas lipsu koju.
2. konnektiivide järelikult, seega, niisiis, seetõttu jt (näitavad järeldusseost) abil, nt Kell sai üks —– järelikult on veel aega.
3. konnektiivide nimelt, see on, see tähendab jt (näitavad seletusseost) abil, nt Kass vaatas õnneliku näoga ringi —– see tähendab hiirega oli selleks korraks ühel pool.
4. määruste seepärast, selle tulemusena jt (näitavad põhjuslikku seost) abil, nt Keegi lasi Pitsu tuppa, seepärast ongi kõik kohad porised.
5. ajamääruste kõigepealt, seejärel, hiljem, lõpuks jt (näitavad ajaseost) abil, nt Praegu pesen aknaid, hiljem asun põrandate kallale.

• Markeerimata eraldav rinnastus moodustatakse sidesõna või või kas...või abil, nt Kas minna täna ooperisse või jääda lastega koju?
• Markeeritud eraldav rinnastus moodustatakse konnektiivide muidu või vastasel juhul/korral abil, nt Juku peab koolis käima, muidu tuleb suur pahandus.

Välislingid

Rindlause kirjavahemärgistuse kohta saab lugeda siit