 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2020) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ringmajandus (ingl. circular economy) on normatiivne majandusmudel, mis seab esikohale ressursside jätkusuutliku kasutuse. Ringmajandust kirjeldatakse sageli vastandina tööstusrevolutsiooni järel süvenenud nn lineaarsele majandusmudelile, mis põhineb taastumatute loodusvarade hankimisel, nende töötlemisel toodeteks ning pärast kasutamist jäätmetena hülgamisel.
Ringmajandus kirjeldab, kuidas pidevale majanduskasvule orienteeritud majandus viib ühelt poolt ressursside paratamatu lõppemiseni. Näiteks ennustatakse peatset naftatootmise tippu, värske vee varud ammenduvad, ja ahela lõpust tekitatakse aina kasvav kogus jääke, mis koormavad keskkonda, muutes mitte ainult inimeste, vaid kõikide elusorganismide eksistentsi maal aina keerulisemaks, kui mitte võimatuks. Kõige mõjukam jääkprodukt on kasvuhoonegaasid, mille liigsel kuhjumisel atmosfääris ning maailmameres on tulemuseks globaalne kliimasoojenemine ja kliimakatastroof. [viide?]
Tagastuslogistika aitab suurel määral ringmajanduse põhimõtteid ellu viia. Võib öelda, et kaupade ja pakendite tagastamine ja nende taasvääristamine on ringmajanduse toimimise eeldused. Ringmajandus on alternatiiv valitsevale lineaarsele „võta-tee-viska ära“ tootmis- ja tarbimismajandusmudelile, mis vajab suurt kogust võrdlemisi odavat materjali ja sisendit ning toodab samas palju kasutuid jäätmeid.
Ühiskonnad ja riigid on teel lineaarsest majandusest taaskasutusmajandusse ja taaskasutusmajandusest edasi ringmajandusse. Traditsioonilise lineaarse majanduse tingimustes kasutati varem jäätmetest keskmiselt kõigest 10%, millest 2% taaskasutati ja 8% läbis kasutusringluse tsükli. Ülejäänud 90% kas ladestati prügilasse või põletati energia tootmise eesmärgil.
Kui aastasadu eksisteerinud lineaarses majanduses tekkis palju kasutamata materjalijäätmeid, siis taaskasutusmajanduse mudelis võetakse paljud materjalid töötlemise ja väärindamise teel uuesti ringlusesse ning neist valmistatakse uusi tooteid. Ennast taastootev ringmajandus hoiab toodete, komponentide ja materjalide kõige suuremat kasulikku väärtust. See pakub ressursside vähenemise tingimustes ettevõtetele uusi võimalusi paremini konkureerida ning aitab süsteemselt jäätmeid vältida ja vähendada. Ringmajanduse eesmärk on hoida 95% materjalidest korduv-, ring- ja taaskasutuses. Üleminek ringmajandusele vajab muudatusi kogu toote väärtusahelas alates toote disainist kuni uute ärimudelite ning tarbimisharjumusteni. See vajab täielikku süsteemimuutust ja innovatsiooni mitte ainult tehnoloogiates, vaid ka majandussüsteemis, ühiskonnas, finantstegevustes ja seadusandluses.
Ringmajanduses lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
- materjale tuleks hoida ringluses võimalikult kaua;
- materjalide väärtust oleks vaja säilitada nii palju kui võimalik;
- jäätmeid oleks vaja minimeerida toote elukaare igas etapis;
- ühiskond peab tundma vastutust keskkonna säilimise eest;
- kõikvõimalikud materjalikaod tuleb minimeerida.
Ringmajanduses on rõhk mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduvkasutusel. Toodete kogumine olelusringi lõpus ja materjalide eraldamine võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks. Ringmajandus vajab uuenduslikke disaini- ja tootmismeetodeid, korralduslikke süsteeme (tagastuslogistika) ja uute ärimudelite väljatöötamist. Ringmajanduses muutub vajaduste rahuldamine teenuste abil ajapikku tähtsamaks kui toodete omamine. Ka teenuste osutamisel rakendatakse ringmajanduse põhimõtteid, eelistades säästlikke lahendusi, mis väldivad jäätmete teket ja pikendavad toodete eluiga..[viide?]
[viide?]
