Ringo Ringvee

Ringo Ringvee (2014)

Ringo Ringvee (sündinud 29. jaanuaril 1968) on Eesti luuletaja, usundiloolane, DJ ja riigiametnik.

Haridus ja akadeemia

1986–1991 õppis Ringvee EELK Usuteaduse Instituudis, 1989–1990 Eesti Humanitaarinstituudis ja 1990–1998 Helsingi Ülikoolis.

1998. aastal kaitses ta Helsingi Ülikoolis magistriväitekirja "Marcus Garvey's Discourse in the History of the Rastafari Movement" (juhendaja Raimo Harjula).

2003–2011 oli ta Tartu Ülikooli teoloogiadoktorant. 2011. aastal kaitses Ringvee samas doktoriväitekirja "Riik ja religioon nõukogudejärgses Eestis 1991–2008" (juhendajad Riho Altnurme ja Tarmo Kulmar, oponent Merilin Kiviorg). Tema teadustöö põhisuunad on ühiskonna sekulariseerumine (deinstitutsionaliseerumine ja dekristianiseerumine) ning religioon Eestis uusajast tänapäevani.

Töökäik

1999. aastast on ta siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik. Ta on olnud ka võrdleva usundiloo lektor Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris.

Aastast ? EELK Usuteaduste Instituudis ainemooduli Religioon inimese elus (ingl.k. Role of Religion in Human Life), vastutav õppejõud.

Kirjandus ja muusika

Kirjandusse tuli Ringvee 1989. aastal luulekoguga "Linnud mustmühisevast majast", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Tõnu Trubetsky, Karl Martin Sinijärve ja Märt Väljatagaga. Tema teine luulekogu "Aken ümber mere" ilmus 1991. aastas Helsingis 150 eksemplaris. Hilisemad raamatud on ilmunud omal käel mõnes eksemplaris, küll on Ringvee avaldanud luuletusi ajakirjas Vikerkaar.

Reggae-muusika huvilisena on ta juhtinud muusikasaateid, sealhulgas Eesti Raadio teise programmi Raadio 2 saadet "Reggae Power".

Teosed

Raamatud

  • "Riik ja religioon nõukogudejärgses Eestis 1991–2008" Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011
  • "Erinevad religioonid Eestis" Põhikooli valdkonnaraamat. Sotsiaalained. (1–6). Tallinn: Haridusministeerium, 2011
  • Au, I.; Ringvee, R. "Usulised ühendused Eestis" Tallinn: MTÜ Allika kirjastus, 2007
  • Au, I.; Ringvee, R. "Kirikud ja kogudused Eestis" Tallinn: Ilo, 2000
  • "Aken ümber mere" 1991 (luulekogu)
  • "Linnud mustmühisevas majas" 1989 (luulekogu)

Artikleid

  • "Kariibi kultuur. Postkoloniaalne lugemine" Vikerkaar, 7, 80 – 88, 2000
  • "Religioon. Kirikud ja usuelu" Eesti Entsüklopeedia (76–81). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002
  • "Eesti ühiskonna religioosne mitmekesisus" Eesti Ajalooõpetajate Seltsi Suvekooli materjalid (86–92). Tallinn: Eesti Ajalooõpetajate Selts, 2007
  • "Sallivus ja religioon Eestis" Virumaa Teataja, 14.07.2007
  • [backPid=508&tx_ttnews[tt_news]=926&cHash=61385bea6d "Religiooni roll muutuvas Euroopas"] Diplomaatia nr 64, detsember 2008
  • "Õiguslikest aspektidest ja usulistest vähemustest nõukogudejärgsetes Balti riikides." Rmt: Pädam, T.; Lahe, J. (Toim.). "Minu Issand ja minu Jumal! Pühendusteos dr. theol. Toomas Pauli 70. sünnipäevaks" (lk 146–158). Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, 2009
  • "Saateks" William Blake'i "Traktaadid religioonist", Akadeemia 4/2010, lk 656–657
  • "Ristiusu kohtumine teiste vaimsete praktikatega – Eestimaa kogemus" Rmt: Jõks, Eerik (Toim.). Astu alla rahva hulka. Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist. (271–282). Tallinn: Eesti Kirikute Nõukogu, 2011
  • "Hare Krišna ja Eesti" Mäetagused. Elektrooniline ajakiri, 49, 171 – 178, 2011
  • "Ethnic and Religious Pluralism in Estonia" Lennuk, 3(3), 24 – 25, 2011
  • "Religioon on nagu keel" Eesti Kirik, 1/2011
  • "Is Estonia really the least religious country in the world?" The Guardian, 2011
  • "Rahvaloendusest ja usust ehk lilla leegi hoidjate vennaskonnast ja Jedi rüütlite religioonist" Delfi, 18. jaanuar 2012
  • "Jehoova tunnistajad Eestis" Mäetagused, Elektrooniline ajakiri, 52, 161−176, 2012
  • Ringo Ringvee: Eesti õigeusu lugu, Postimees, 14. juuni 2013

Viited

  1. 1 2 3 4 Ringo Ringvee Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  2. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 31. jaanuaril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. märts 2012. Vaadatud 31. jaanuaril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. ↑ http://www.ut.ee/666529?fulltext=&start_date%5Bday%5D=26&start_date%5Bmonth%5D=4&start_date%5Byear%5D=2011&end_date%5Bday%5D=30&end_date%5Bmonth%5D=6&end_date%5Byear%5D=2011&sbt=Otsi&class=&action=search&section=666529&id=667542&alias=event_search&ret_to_orb=0&charset=iso-8859-15&no_reforb=1&evt_id=1002610[alaline kõdulink]
  5. ↑ http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=511
  6. ↑ http://www.emkts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=51&Itemid=241&lang=et
  7. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 31. jaanuaril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2012. Vaadatud 31. jaanuaril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid