Joonis 1. Otseringprotsess rõhu-ruumala (p-V) diagrammil. Protsess toimub nooltega näidatud suunas ning koosneb neljast olekust (tähistatud ristiga) ja neljast protsessist (joonlõigud)Joonis 2. Carnot’ ringprotsess temperatuuri-entroopia (T-S) diagrammil: A–B isotermiline paisumine: B–C adiabaatiline paisumine; C–D isotermiline kokkusurumine; D–A adiabaatiline kokkusurumine
Ringprotsessis toimub soojusallikate ja jahutajate vaheline soojusvahetus, mille tulemusena süsteem kas annab soojust ära või saab juurde. Vastavalt sellele on tegemist kas otse- või pöördringprotsessiga.
Päripidises ehk otseringprotsessis muundub osa süsteemi antavast soojusest mehaaniliseks tööks. Niisugune ringprotsess toimub näiteks sisepõlemismootoris.
Pöördringprotsessis tehakse tööd soojuse üleviimiseks külmast kehast soojemasse kehasse. Niiviisi toimub soojusvahetus külmutis ja soojuspumbas.
Ringprotsessi kulgu olekudiagrammil kujutab kinnine kõver. Protsessi parameetrite muutumist kujutatakse enamasti rõhu-ruumala teljestikus. Joonisel 1 toimub lõigul 1–2 isotermiline paisumine, lõigul 2–3 adiabaatiline paisumine, lõigul 3–4 isotermiline kokkusurumine ja lõigul 4–1 adiabaatiline kokkusurumine.
Kuna ringprotsessis kulgeb osa olekumuutusi adiabaatiliselt, s.t jääval entroopial, siis saab ringprotsessi kujutada ka temperatuuri-entroopia teljestikus. Otseringprotsessis (joonis 2) toimub tööaine paisumine lõigul A–B isotermiliselt (jääval temperatuuril) ja lõigul B–C adiabaatiliselt (süsteemi entroopia ei muutu). Järgneb kokkusurumine lõigul C–D isotermiliselt ja lõigul D–A adiabaatiliselt.
Carnot’ pöördringprotsess koosneb järgmistest etappidest (joonis 2):