Rohusilmik

Rohusilmik

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Sugukond Koerlibliklased Nymphalidae
Alamsugukond Silmiklased Satyrinae
Perekond Rohusilmik Aphantopus
Liik Rohusilmik
Binaarne nimetus
Aphantopus hyperantus
Linnaeus (1758)
Sünonüümid
  • Papilio hyperantus (Linnaeus, 1758)
  • Epinephele hyperanthus (Linnaeus, 1758)
  • Lasiommata hyperanthus (Linnaeus, 1758)
  • Pararge hyperanthus (Linnaeus, 1758)
  • Satyrus hyperanthus (Linnaeus, 1758)

Rohusilmik (Aphantopus hyperantus) kuulub liblikaliste seltsi ja on koerlibliklaste sugukonnast.

Levik

Kaks rohusilmikut

Rohusilmik on palearktilise levikuga liblikaliik. Euroopas on ta levinud enamikus riikides. Väljaspool Euroopat leidub rohusilmikut Aasias, sealhulgas Venemaal, Siberis, Mongoolias, Hiinas ja Koreas.

Röövik

Kirjeldus

Aphantopus hyperantus ja sarnased liigid Karl Ecksteini teoses "Die Schmetterlinge Deutschlands" ("Saksamaa liblikad")
Bernwood Meadows, Oxfordshire, Inglismaa

Aphantopus hyperantus on keskmise pikkusega liblikas, kelle tiibade siruulatus on kuni 35–42 millimeetrit. Tiibade ülemised ja alumised küljed on ühtlaselt pruunid, kollase äärisega silmtäppidega. Äsja koorunud rohusilmiku tiivad on sametised ja peaaegu mustad, valge servaga. Silmtäppide arv ja suurus varieeruvad ning täpid võivad puududa tiibade ülemisel pinnal. Kesk-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal esineb rohusilmiku haruldane vorm arete. Tema munad on algul kahvatukollased, hiljem muutuvad kahvatupruuniks.

Röövikud võivad kasvada kuni 25 millimeetri pikkuseks. Nad on tihti hallid või punakaspruunid, tumedate punakaspruunide väga väikeste täppidega. Seljal on tume pikitriip. Pea on tumedam ning sellel on mitu õrna pikitriipu.

Värvus ja tiiva mustrite varieeruvus

Elupaik

Rohusilmik elab metsaservades, kus tema meeliselupaik on põldmurakapõõsastel. Rohusilmik on levinud ka põldohaka või hariliku pune kasvukohtades.

Lennuperiood

Üksik isend lendab juuni keskpaigast augusti lõpuni. Isased lendavad värskelt koorunud emasloomade otsinguil ning tiirutavad rohttaimede kohal.

Röövikute toitumine

Röövikud toituvad rohttaimedest. Toidutaimede hulka kuuluvad:

Areng ja bioloogia

Emane muneb munad rohttaimedele. Munad ei ole kleepuvad ega kinnitu pinnale. Vastne on öise eluviisiga. Toimub neli kestumist. Vastne talvitub kolmandas kasvujärgus, katkestades diapausi, et toituda. Toitumine jätkub kevadel. Nukk asetseb tavaliselt püsti, õrnas siidist kookonis. See staadium kestab kaks nädalat.

Viited

  1. ↑ van Swaay, C., Ellis, S. & Warren, M. (2023). Aphantopus hyperantus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2025.
  2. ↑ Tom Tolman, Richard Lewington The Butterflies of Europe and Northwest Africa. Nabu-Kosmos, Stuttgart 1998, ISBN 3-440-07573-7
  3. ↑ Günter Ebert, Erwin Rennwald (Hrsg.) Tagfalter. 2. Spezieller Teil: Satyridae, Libytheidae, Lycaenidae, Hesperiidae. In: Die Schmetterlinge Baden-Württembergs. 1. Auflage. Band 2, Ulmer, Stuttgart (Hohenheim) 1991, ISBN 3-8001-3459-4
  4. ↑ Heiko Bellmann Der neue Kosmos-Schmetterlingsführer, Schmetterlinge, Raupen und Futterpflanzen. Franckh-Kosmos, Stuttgart 2003ISBN 3-440-09330-1
  5. ↑ Thomas, C.D. Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus. Loodushoiu Fond, 2023.

Välislingid