Roman Ott

Roman Ott (27. mai 1917 Tallinn – 30. juuni 1995 Tallinn) oli eesti keemik.

Elulugu

Roman Ott oli raamatupidaja poeg.

Lõpetas 1936 Tartu Poeglaste Gümnaasiumi, 1947 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) keemia-mäeteaduskonna keemiainsenerina, tehnikakandidaat (1957, TPI), väitekiri "Silikaltsiidi korrosiooni uurimine". Oli 1947–67 TPI laborant ning anorgaanilise ja orgaanilise keemia labori assistent, 1967–92 analüütilise ja anorgaanilise keemia õppejõud, aastast 1967 dotsent. Peamised loengukursused anorgaanilisest ja analüütilisest keemiast.

Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Teadustöö

Uurimisvaldkonnad: keskkonnakaitse, raskmetallide, eriti elavhõbeda levik ja dünaamika looduses. Avaldanud töid ka põlevkiviõli ümbertöötamisest ja turba kasutamisest nafta kõrvaldamiseks veekogudest, samuti keemiaõpikuid. Esinenud teaduskonverentsidel Soomes, Rootsis ja Taanis. 1976 osales uurimislaeval Musson NSV Liidu – Rootsi ühises keemiaalases uurimisekspeditsioonis Läänemerel. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni ja Eesti Keemia Seltsi liige. Nõukogude Eesti preemia (1950, kollektiivis). 75 teaduspublikatsiooni.

Teoseid

Isiklikku

Tema abikaasa Juta Ott oli õpetaja. Tema lapselaps on filosoof Margus Ott.

Viited

  1. 1 2 3 4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. ↑ Kalmistute register HAUDI

Kirjandus

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.