Rootsi merevägi

Rootsi merevägi
Rootsi mereväe vapp
Asutatud 7. juuni 1522; 504 aastat tagasi (1522-06-07)
Riik Rootsi
Kuuluvus Rootsi kaitsevägi
Ülesanne meresõda
Suurus 2100
Tähtpäevad 9. juuli
Ülemad
Mereväe ülem Ewa Skoog Haslum
Sümboolika
Mereväe lipp

Rootsi merevägi (rootsi keeles: Svenska marinen), ka Rootsi kuninglik merevägi, on Rootsi kaitseväe väeliik, mis täidab mereväe ülesandeid.

Ajalugu

Joonistus Rootsi laevastikust 1899

Rootsi merevägi asutati ametlikult 7. juunil 1522.

Mereväe laevastiku ehitamiseks, kasutuselevõtuks ja hooldamiseks tekkisid järk-järgult mereväebaasid, mida algselt nimetati laevatehasteks. Esimene ja suurim ning kuni 1680. aastani laevastiku peamine baas oli Stockholmi laevatehas (1538), millele järgnesid teisejärgulised Älvsborg (1540), Kalmar (1540), Turu ja Viiburi (1540), Helsingi (1555), Nyköping (1559), Varberg (1566), Kexholm (1582), Göteborg (1624) ja Riia (1625), Elbing (1629) ja Stralsund (1635).

Riigikantsler, krahv Axel Oxenstierna (1583–1654) rajas Rootsis kaasaegse riigiametite struktuuri, kus valitsemine põhines viiel kolleegiumil. Mereväge juhtis admiraliteedi juht riigiadmiral (vt. Rootsi riigiadmiralid).

17. sajandil, Rootsi suurvõimu ajastul olid põhibaas Stockholmis, mereväebaasid - Göteborgis, Kalmaris, Viiburis, Stralsundis ja Landskronas (1658–1660). Kalmarist sai tegelikult laevastiku põhijaam üleminekuperioodil aastatel 1676–1685, enne kui pärast tagasilööke Taani-vastases Skåne sõjass aastatel 1675–1679 valiti laevastiku uueks põhibaasiks Karlskrona Blekinge saarestikus. 18. sajandil lisandusid Rootsi mereväe teisejärgulised baasid: armee laevastiku Soome eskadrill (1756–1808), mida alates 1793. aastast nimetati Suomenlinna eskadrilliks, Turu eskadrill (1793–1808), eskadrill Stralsundis (1760–64; 1791–1807), Malmö eskadrill (1805–1812) ja Landskrona eskadrill (1807–1818), mida aastatel 1812–1818 nimetati Göteborgi eskadrilli Landskrona divisjoniks. 20. sajandi jooksul lisandusid Gustavsviki mereväebaas (1914), Hårsfjärdeni mereväebaas (1940) ja Gullmareni laevastiku baas (1956).

Rootsi merevägi on osalenud meresõjalise jõuna umbes 20 sõjas. Neist pikimad on olnud Poola-Rootsi sõda 1600–1629 ja Põhjasõda 1700-1721. Viimane sõjana käsitletav konflikt, kus merevägi osales, oli 1814. aastal toimunud Rootsi-Norra sõjakäik. Rootsi mereväel oli intsidente ka külma sõja ajal.

Koosseis

Personal

Rootsi mereväelasi pidulikul rivistusel 2013

2016. aasta seisuga oli Rootsi mereväes 2100 teenistujat.

Üksused

1. allveelaevade brigaad (flotill)

3. meresõjalaevade brigaad

  • 31. korvetidivisjon
  • 33. miinitõrjedivisjon
  • 34. toetusdivisjon

4. meresõjalaevade brigaad

  • 41. korvetidivisjon
  • 42. miinitõrjedivisjon
  • 43. toetusdivisjon
Dessant maabumas CB-90 kaatritelt 2019

1. amfiibrügement

  • 2. amfiibpataljon (Victoria)
  • 28. kodukaitse pataljon (Roslag)
  • 29. kodukaitse pataljon (Södertörn)
  • 17. amfiib-patrullkaatrite kompanii
  • 132. mereväe julgestuskompanii

Meresõjakool

Karlskrona mereväebaas

Muskö mereväebaas

Göteborgi mereväebaas

Laevad

Visby-klassi korvett 2008
Göteborg-klassi korvetid, HMS Carlskrona ja Gotland-klassi allveelaev 2009
Rootsi miinilaevu 2011

Tunnused

Laeva lühend on kas HMS – Hans/Hennes Majestäts Skepp või HSwMS – His Swedish Majesty’s Ship.

Lipp ja Güüs Vimpel

Vaata ka

Välislingid