Ropp (saksa keeles von der Ropp; ka Roop[viide?]) on baltisaksa aadlisuguvõsa, kuhu kuulub ka paruneid.
Aadlisuguvõsa oli Liivimaal juba 13. sajandil, Liivimaale saabusid aadlisuguvõsa esindajad Vestfaalist.
1207 jaotati kui sakslaste vallutatud liivlaste ja lätlaste alad Riia piiskopi, tema vasallide ja orduvendade vahel kolmeks. Piiskop Albert sai Koiva (Treyden, Aa) jõe paremkalda alad, sealhulgas ka Vidumaa kihelkonna. Foogtiks määras ta sinna oma vanema venna Dietrichi (Theodericus). See oli üks varasemaid läänivaldusi Vana-Liivimaal. Jõe ja lääniomandi kohanimest Raupa sai alguse üks suurtest aadlisuguvõsadest – von der Ropp. 1221 on Ropaži (Rodenpois) järve sillaehitusega seoses mainitud ka Raupa Dietrichit (Theodoricus de Raupena).
Suguvõsa esindajad olid kantud Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse.
