Suguvõsa dokumenteeritud ajalugu ulatub 16. sajandi Frankfurti, nad on nime saanud oma maja järgi, mis valmis Frankfurdis 1567. aastal. Rothschildid said tuntuks tänu Mayer Amschel Rothschildile (1744–1812), kes oli Hessen-Kasseli maakrahvide kohtulaekur Vabalinn FrankfurdisSaksa-Rooma Riigis. Ta asutas oma pangandusettevõtte 1760. aastatel. Erinevalt teistest pangalaekuritest õnnestus tal oma varandus lastele pärandada ning tema viiest pojast sai alguse kaubandusimpeerium: kontorid avati Pariisis, Frankfurdis, Londonis, Viinis ja Napolis. Perekond oli aadlistaatuses nii Saksa-Rooma Riigis kui Suurbritannias.
19. sajandil oli Rothschildide käes uusaja suurim erakapital. Perekonna varad vähenesid 20. sajandil ning need jagati paljude pärijate vahel. Tänapäeval tegutsevad Rothschildid paljudes valdkondades, nagu rahandus, kinnisvara, kaevandus, energeetika, põllumajandus, veinitootmine ja mittetulundus. Loode-Euroopas on säilinud palju Rothschildi arhitektuuripärandit. Suguvõsa on olnud seotud paljude vandenõuteooriatega, millest mitmeid iseloomustab antisemitism.
Derek A. Wilson: Rothschild: A Story of Wealth and Power (ISBN0-233-98870-X)
Mir-Babayev M.F.: The role of Azerbaijan in the World's oil industry – "Oil-Industry History" (USA), 2011, v. 12, no. 1, p.109–123.
Mir-Babayev M.F.: The Rothschild brother's contribution to Baku's oil industry – "Oil-Industry History" (USA), 2012, v. 13, no. 1, p.225–236.
Pietro Ratto: I Rothschild e gli altri. Dal governo del mondo all'indebitamento delle nazioni: i segreti delle famiglie più potenti, Arianna Editrice, Bologna [it]. 2015 (ISBN978-88-6588-115-6)
William Verity: The Rise of the Rothschilds – "History Today" (April 19680, Vol. 18 Issue 4, p225-233. covers 1770 to 1839.