
Rusteeritud sammas on sammas, mille tüveses vahelduvad siledad ja konarlikult töödeldud või töötlemata pinnaga kiviplokid (rustika). Iseloomulik eriti renessansi- ja manerismiperioodi arhitektuurile, kuid üksikjuhtudel leiab kasutust ka hilisemas ehituskunstis. Juba renessanssehitistes võidi tahumatust markeerida krohvi- ja kivisegust pinnakattega.