Ruuben Lambur (13. november 1925 Peressaare – 16. mai 2024 Sõmeru) oli Eesti vabadusvõitleja ja viimane metsavend[küsitav].
Lambur oli tuntud oma mälestuste ja tegevuse poolest, sealhulgas mälestuste raamatu "Alutaguse saaga" (2016) avaldamisega, millest tehti 2021. aastal kordustrükk.
Ruuben Lamburi metsavennaelu sai alguse juba 1941. aastal. Toona 16-aastane noormehena, kes oli pärit seitsmelapselisest perest, pages koos Vabadussõjas osalenud isaga metsa. Hiljem tegutses metsas 1944. aasta sügisest kuni 1947. aasta teise pooleni.
Ruuben Lambur jäi vahele valedokumentide ostmise katsel ja talle mõisteti 25 + 5 aastat, Gulagi vangilaagris viibis ta 18 aastat. Töötas seitsmendas surmalaagris söekaevurina, aga ei murdunud.
Ta on maetud Tõrma kalmistule, kuhu on püstitatud ka metsavenna mälestuskivi.
Lamburile oli kingitud kaitseväe teeneterist ja reservohvitseride kogu annetas talle maaväeohvitseri mõõga. Lisaks oli tal Lääne-Virumaa vapimärk. 2005. aastal sai ta Riigivapi V klassi teenetemärgi, 2018. aastal anti talle Vabaduse Tammepärja aumärk. 2023. aastal tunnustati teda Põhjakotka märgiga.
2025. aasta novembris avati Sõmeru keskushoone ees Lamburile pühendatud mälestusskulptuur.