
Ruut on geomeetrias (planimeetrias) võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk. Ruudu nurgad on täisnurgad.
Ruudu pindala S võrdub külje a ruuduga.
S = a2
Ruudul on kõik rombi ja ristküliku omadused. Nagu kõikidel rombidel, on ruudu diagonaalid risti. Teisisõnu on diagonaalide vaheline nurk täisnurk. Ruudu diagonaal on alati korda suurem kui ruudu külg. Nagu kõikidel ristkülikutel, poolitavad ruudu diagonaalid teineteist ja ainult ruudu puhul poolitab diagonaal nurga. Kui võrrelda sama lühema küljepikkusega ristkülikuid ja ruutu, siis ruudu diagonaal on kõige lühem.
Ruudu ümbermõõt P võrdub külgede summaga.

Ruudu sisse saab joonestada ringjoone, mis puudutab igat ruudu külge. Sellist ringjoont nimetatakse ruudu siseringjooneks. Siseringjoone keskpunkt on ruudu diagonaalide (või küljepoolitajate) lõikepunkt.
Ruudu siseringjoone raadius võrdub poolega ruudu küljepikkusest.
kus r on ruudu siseringjoone raadius ning a ruudu külg.
Ruudu siseringjoone vähima kauguse ruudu tippudest saab leida valemiga.
kus d on ruudu siseringjoone vähim kaugus ruudu tipust ning r on ruudu siseringjoone raadius.
Ruudu siseringjoone pindala on võrdne kordse ruudu pindalaga.

Ruudu sisse joonistatud suvalise kahe üksteist väljast puutuva ja samal ajal vähemalt kaht ruudu külge puutuva ringjoone keskpunktide vahe ehk raadiuste summa saab leida valemiga:

Ruudule saab joonestada ringjoone, millel asetsevad ruudu tipud. Sellist ringjoont nimetatakse ruudu ümberringjooneks. Ümberringjoone keskpunkt on ruudu diagonaalide (või küljepoolitajate) lõikepunkt.
Ruudu ümberringjoone diameeter on võrdne ruudu diagonaaliga ning on ruudu külje pikkusest korda suurem. Ruudu ümberringjoone raadius on ruudu siseringjoone raadiusest samuti korda suurem.
Ruudu ümberringjoone pindala on ruudu siseringjoone pindalast kaks korda suurem.