Ruutjuur

Matemaatikas nimetatakse mittenegatiivse reaalarvu a ruutjuureks ehk aritmeetiliseks ruutjuureks mittenegatiivset reaalarvu a, mille ruut on antud arv a.

Igal mittenegatiivsel reaalarvul on parajasti üks aritmeetiline ruutjuur.

Ruutjuure võtmine on kahega astendamise pöördtehe.

Ruutjuur kui võrrandi lahend

Ruutjuure all võidakse silmas pidada ka teise astme juurt, n-astme juure erijuhtu. Sel juhul tähendab arvu a ruutjuur võrrandi x2=a lahendit.

Selles tähenduses on positiivsel reaalarvul a kaks ruutjuurt: üks positiivne arv ja üks negatiivne arv

a   ja −a.

Arvul 0 on üksainus ruutjuur

0=0.

Negatiivsel reaalarvul –a reaalarvulised ruutjuured puuduvad, sel on kaks puhtimaginaarset ruutjuurt:

ia   ja −ia,

kus i on imaginaarühik.

Üldiselt, igal kompleksarvul on kaks kompleksarvulist ruutjuurt (arvu 0 puhul langevad nad kokku).

Vaata ka