| Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus | |
|---|---|
| Sünonüümid | SARS-CoV, SARS-i koroonaviirus[viide?] |
 | |
|
SARS-CoV virion | |
| Tüübid | viirus |
| Esinemissagedus | 8098 juhtumit (2002–2004) |
| Surmad | 774 (2002–2004) |
Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus ehk SARS-CoV on viirus, mis põhjustab SARS-i.
See on RNA-viirus, mis nakatab kopsude epiteelkudesid ning siseneb peremeesrakku, seondudes ACE2 retseptoritega. SARS-CoV on nakkav inimestele, nahkhiirtele ja tsiibetitele.
16. aprillil 2003 teatas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), et 10 riigi 13 labori koostöö tulemusel tuvastati, et SARS-i haiguspuhangu põhjus on uus koroonaviirus, mis polnud varem inimeste seas levinud. Ameerika Ühendriikide Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus ja Kanada riiklik mikrobioloogia laboratoorium tuvastasid SARS-CoV genoomi aprillis 2003. Lõpliku kinnituse, et haiguspuhangu põhjustas SARS-CoV andis Erasmuse Rotterdami ülikooli labor, mis tõestas makaakide peal, et viirus põhjustab SARS-i.
2006. aastal tõestasid Hiina teadlased, et SARS-CoV kandus inimestele üle loomadelt, tuvastades tsiibeti viiruse vaheperemehena. 2017. aastal tõestasid Hiina teadlased, et viirus pärines Yunnani provintsi nahkhiirtelt.
2019. aastal põhjustas SARS-CoV-iga suguluses olev SARS-CoV-2 2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia.