| See artikkel räägib erakonnast; SDE on ka samaaegne destillatsioon-ekstraktsioon. |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | |
|---|---|
|
| |
| Eesti erakond | |
| Esimees | Lauri Läänemets |
| Peasekretär | Piret Hartman |
| Peakorter | Toompuiestee 16, Tallinn |
| Ideoloogia |
Sotsiaaldemokraatia Vasakpoolsus Euroopameelsus |
| Poliitiline spekter | vasaktsenter |
| Liikmete arv | 4487 (01.09.2026) |
| Europarlamendi fraktsioon | Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivne Liit |
| Koalitsioon | opositsioonis |
| Kohti Riigikogus |
14 / 101
2023. aasta Riigikogu valimistel sai erakond 9 kohta. |
| Kohti Euroopa Parlamendis |
2 / 7 |
| Asutamine | 8. septembril 1990 |
| Värvid | punane |
| Meediakanal | Sotsiaaldemokraat |
| Koduleht | sotsid.ee |


Sotsiaaldemokraatlik Erakond (lühend SDE, kõnekeeles tihti sotsid) on Eesti erakond, mis määratleb end vasaktsentristliku parteina, mille ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia ning põhiväärtused tööd väärtustav majandusmudel, õiglus, solidaarsus ja võrdsed võimalused. Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et igale ühiskonna liikmele oleks tagatud õigus väärikale elule ja eneseteostusele.
SDE eelkäija Mõõdukad tekkis 1996. aastal Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei ja Eesti Maa-Keskerakonna liitumisel. 7. veebruaril 2004 nimetati Rahvaerakond Mõõdukad ümber Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks.
Erakond kuulub Euroopa Sotsialistide Parteisse (Party of the European Socialists).
Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Erakonna juures tegutsevad sõsarorganisatsioonidena ka naiskogu Kadri ja ühendus Vanemad Sotsiaaldemokraadid.
29. märtsil 2026 toimunud üldkogul valiti erakonna esimeheks Lauri Läänemets ja aseesimeesteks Riina Sikkut, Anti Allas, Reili Rand, Tanel Kiik ja Jevgeni Ossinovski.
Erakonna volikogu juhataja on Eduard Odinets ja asejuhataja Katre Kikkas.
Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist Sotsiaaldemokraat. Varem kandis see väljaanne nime Rahva Hääl, mis hakkas 1998. aasta jaanuarist ilmuma Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena, olles küll järjekorranumbrilt kaheksas ajaleht. Esimesed seitse ajalehte oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nimega Rahvaerakond ja Mõõdukad.
Erakonna põhivärviks on erinevaid sorte punast. Erakonna põhisümboliks ja logoks on punane roos. Erinevalt teistest Euroopa sotsiaaldemokraatidest ei ole erakonna hümniks "Internatsionaal".
2003. aasta Riigikogu valimistel saadi 7% häältest (34 837 häält), mis andis 6 kohta.
2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai erakond 3 kohta. Valituks osutusid Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko ja Ivari Padar. SDE kandidaatidest kolmanda häälte arvu saanud Padar loobus, ja samast nimekirjast tuli sisse Andres Tarand.
Erakond kogus 85 429 häält ehk 36,8% ehk vastavalt valimisreeglitele 3 kohta.
Valimistulemused enne asendusmandaati:
| Kandidaat | Võrdlusarv | Isiklik häälte arv |
|---|---|---|
| Toomas Hendrik Ilves | 85 429,000 | 76120 |
| Marianne Mikko | 42 714,500 | 5263 |
| Ivari Padar | 28 476,333 | 1012 |
Pärast Ivari Padari loobumist:
| Kandidaat | Võrdlusarv | Isiklik häälte arv |
|---|---|---|
| Toomas Hendrik Ilves | 85 429,000 | 76120 |
| Marianne Mikko | 42 714,500 | 5263 |
| Andres Tarand | 28 476,333 | 841 |



Pärast Toomas Hendrik Ilvese Eesti Vabariigi presidendiks valimist sai asendusliikmeks Katrin Saks:
| Kandidaat | Võrdlusarv | Isiklik häälte arv |
|---|---|---|
| Marianne Mikko | 85 429,000 | 5263 |
| Andres Tarand | 42 714,500 | 841 |
| Katrin Saks | 28 476,333 | 729 |
2007. aasta Riigikogu valimistel parandasid sotsiaaldemokraadid võrreldes eelmiste parlamendivalimistega oma tulemust, kogudes 58 256 häält ehk 10,6 protsendi valijate toetuse. See tagas neile Riigikogus 10 kohta.
Valimiskampaaniale kulud moodustasid 7 942 607 krooni ja 61 senti, sealhulgas
1 437 952 krooni saadi riigieelarvelistest laekumistest, 3 miljonit krooni saadi laenu Sampo Pangalt.
Erakond jäi võlgu umbes 3,5 miljonit krooni.
2011. aasta Riigikogu valimised olid Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale edukad. Sotsiaaldemokraatidele andis oma hääle 98 307 valijat, mis moodustas 17,1 protsenti kõigist hääletanutest. See tulemus andis neile Riigikogus 19 kohta, mis oli üheksa mandaati varasemast enam.
2015. aasta Riigikogu valimistel toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonda 87 190 valijat ehk 15,2 protsenti kõigist hääletanutest. See tulemus kindlustas sotsiaaldemokraatidele 15 kohta Riigikogus.
2019. aasta Riigikogu valimistel toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonda 55 175 valijat ehk 9,8 protsenti kõigist hääletanutest. See tulemus andis sotsiaaldemokraatidele 10 kohta Riigikogus.
2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel hääletas erakonna poolt 29 105 valijat ehk 5,0 protsenti kõigist hääletanutest. Tallinnas liitusid nad pärast valimisi Keskerakonna juhitud koalitsiooniga. Tallinna linnavolikogu esimeheks sai Jevgeni Ossinovski.
2023. aasta Riigikogu valimistel hääletas erakonna poolt 56 584 valijat ehk 9,3 protsenti kõigist hääletanutest. Tulemus kindlustas erakonnale 9 kohta Riigikogus. Keskerakonna fraktsioonist lahkunute ja SDEga liitunud Riigikogu liikmetest on tõusnud erakonna liikmete arv Riigikogus 14ni.
21. märtsil 2024 alustasid 37 Tallinna linnavolikogu liiget linnapea Mihhail Kõlvarti umbusaldamist pärast Keskerakonna süüdi mõistmist kohtus Porto Franco asjaoludel. 25. märtsil otsustasid sotsid lahkuda võimuliidust, mille tagajärjel alustasid sotsid, Reform, Eesti 200 ja Isamaa koalitsiooniläbirääkimisi. 14. aprillil valiti Tallinna uueks linnapeaks Ossinovski.
2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kogus erakonna nimekiri 58 486 häält ehk 9,9 protsenti kõigist hääletanutest. See on kahekordne kogus hääli eelmistest kohalikest valimistest. Eriti edukas oli erakond Tallinnas, kus tõusis suuruselt teiseks erakonnaks ja uue võimuliidu loomisel muutus linnas opositsiooni põhijõuks, kellena on kasvatanud reitingutes märgatavalt oma toetust. Tartus tõusis erakond kolmandaks ja samuti osutus suurimaks opositsioonijõuks. Parteile ajalooliselt edukas Võrus kaotas erakonna nimekiri ühe mandaadi, kuid jäi jätkuvalt suurimaks poliitiliseks jõuks. Ka kasvatas erakonna nimekiri mõjujõudu Keila linnavolikogus ühe mandaadi võrra. Mõju jätkub teisteski volikogudes läbi mõnede erakonnale sümpaatsete valimisliitude.
2027. aasta Riigikogu valimistele vastu minnes on erakonna toetus olnud tõusujoonel, esindades pigem liberaalsemaid, haritumaid ja nooremaid valijaid.

Taavi Rõivase teisse valitsusse kuulusid järgmised SDE ministrid:
Jüri Ratase esimesse valitsusse kuulusid järgmised SDE ministrid:
Kaja Kallase teisse valitsusse kuulusid järgmised SDE ministrid 2022. aasta juulist 2023. aasta aprillini:
Kaja Kallase kolmandasse valitsusse kuulusid järgmised SDE ministrid 2023. aasta aprillist 2024. aasta juulini:
Kristen Michali valitsussse kuulusid järgmised SDE ministrid 2024. aasta juulist 2025. aasta märtsini:
Fraktsiooni mittekuuluvad SDE liikmed:
Fraktsiooni mittekuuluvad SDE liikmed:

Sotsiaaldemokraatlik liikumine Eestis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ametlikul seisukohal vanim järjepidevalt tegutsev erakond, mille ideoloogiaga seotud liikumine tekkis 1905. aastal. 1919. aastal võtsid tollased sotsparteid Asutava Kogu valimistel kolmveerand kohtadest. Eesti sotsiaaldemokraadid kuulusid Sotsialistlikku Internatsionaali juba enne Teist maailmasõda ja nende liikmestaatus taastati pärast Eesti taasiseseisvumist.
Järjepidevuse kandvaks jõuks loetakse paguluses tegutsenud Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis, mis liitus koos kolme muu erakonnaga septembris 1990 Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks (esimees Marju Lauristin).
SDE eelkäija Mõõdukad tekkis 1996. aastal Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei (selle viimane juht oli Eiki Nestor) ja Eesti Maa-Keskerakonna (selle viimane juht oli Vambo Kaal) liitumisel. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei tekkis 1990. aastal.
Asutati 8. septembril 1990 Tallinnas, kui ühinesid Eesti Demokraatlik Tööerakond (EDTE), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei (ESDIP) ja Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis (VSDPE), samuti Rootsis pärast Teist maailmasõda tegutsenud Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis (ESPVK). ESDP sai oktoobris 1990 Sotsialistliku Internatsionaali (SI) täisliikmeks. Logoks oli punane roos.
Erakonna esimehed: Eiki Nestor 1995−28.04.1996, Marju Lauristin 8.09.1990–1995.
Asutati 30. aprillil 1989 (asutajaliikmeid 16). Kujunes välja Eestimaa Rahvarindest.
Erakonna esimees: Vello Saatpalu 30.04.1989–08.09.1990. EDTE pidas ennast Eesti Tööerakonna järeltulijaks.
Asutati juunis 1990, kujunes välja Eestimaa Rahvarindest.
Erakonna esimees: Marju Lauristin 06.1990–08.09.1990.
Erakonna esimees: Jossiv Jurovski 02.1990–08.09.1990
Asutatud pärast Teist maailmasõda Rootsis. Eksiili läinud Eesti Vabariigi ajal tegutsenud Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei jätk.
Erakonna esimees: Johannes Mihkelson
Asutati 7. aprillil 1990 Türil. Erakonna asutamist valmistati ette väga kaua, selle juures olid Eestimaa Rahvarinne, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Maaliit (EML). Uue partei eesmärgiks oli liita talunike ühendus ja Eesti Maaliit (EML), kes küll hiljem sellest distantseerus ja muutus ise erakonnaks. Eksiilis tegutsenud Ühinenud Põllumeeste ja Väikemaapidajate Kogud, mis 1962 muudeti Eesti Demokraatlikuks Uniooniks, tunnistas EMKE oma poliitiliseks järglaseks. EMKE osales Tsentristide Rahvusvahelise Koostöövõrgu (INC) töös vaatlejaliikmena. EMKE programm kaldus Põhjamaade sõsarparteide (Põhjala Keskparteide) kombel modernsesse liberalismi (sotsiaal-liberalismi). Logol oli kujutatud ristikheina.
Erakonna esimehed: Vambo Kaal 12.11.1994–28.04.1996, Ivar Raig 07.04.1990–12.11.1994.
Asutatud 5. aprillil 1998, kui ühinesid Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond (VKRE, rahvasuus tuntud ka kui Parempoolsed 1995. aasta Riigikogu valimistel samanimelise valimisliidu järgi) ja Eesti Talurahva Erakond (ETRE). Erakond oli selgelt jagunenud parempoolseks ja agraarseks tiivaks. Neist valdavalt agraartiib ühines Mõõdukatega. Ülejäänud leer Rahvaerakonnast lahkus valdavalt Isamaaliitu.
Erakonna esimees: Toomas Hendrik Ilves 05.04.1998–27.11.1999.
Asutati septembris 1994, kui eraldus Rahvuslikust Koonderakonnast Isamaa (RKEI).
Asutati 5. novembril 1994.
Erakonna esimees: Jaan-Hans Kuks 05.11.1994–05.1998.
Aastatel 2002–2009 oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (esialgu Mõõdukate) esimees Ivari Padar. 2009. aasta märtsis valiti erakonna liidriks Jüri Pihl ning juhatusse peasekretär Randel Länts, Peeter Kreitzberg, Katrin Saks, Indrek Saar, Marju Lauristin, Eiki Nestor, Ivari Padar, Tõnu Ints, Epp Klooster, Reet Laja, Jarno Laur, Marianne Mikko, Sven Mikser, Jüri Morozov, Heljo Pikhof, Kadi Pärnits, Maris Sild, Kaido Tamberg ja Rannar Vassiljev.
16. oktoobril 2010 valis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu erakonna esimeheks Sven Mikseri. 2015. aasta 30. mail valis Pärnus koos olnud erakonna üldkogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna uueks esimeheks Jevgeni Ossinovski.
{{netiviide}}: puuduv või tühi pealkiri: |pealkiri= (juhend){{netiviide}}: CS1 hooldus: numbrilised nimed: autorite loend (link){{netiviide}}: puuduv või tühi pealkiri: |pealkiri= (juhend){{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)| Tsitaadid Vikitsitaatides: Sotsiaaldemokraatlik Erakond |