Saajarahvas (ka sajarahvas või saunjarahvas) olid peiupoolsed pulmalised.
Saajarahvas eesotsas isamehe, peiupoiste ja peiuga sõitsid mõrsjakoju, kus tavaliselt värav oli suletud ja selle taga ootas vakarahvas. Järgnes sissesõiduloa kauplemine, luba saadi peale lunaraha maksmist. Toimus saajarahva vastuvõtt, laudakutsumine ja söömine. Kui vakarahvas oli mõrsja peitnud, järgnes otsimine. Sageli esines ka mõrsja mõistatamist, ebamõrsja esitlust jms. Õhtul järgnes saajasõidu teine pool, mõrsja lahkumine vanematekodust.
Mõnel pool kutsuti saajarahvaks neid, kellel olid pulmas mingid ülesanded (Anseküla, Jämaja), noorpaari sugulased (Jämaja) või ka kõiki pulmalisi (Rannu).