Samniidid olid umbri-oski keelerühma kuulunud itali hõimud, kes elasid antiikajal Apenniini poolsaare kesk- ja lõunaosa mägises piirkonnas, mida tunti Samniumina.
Samniidid kujunesid üheks mõjukamaks itali rahvaks ning nende ühiskond põhines hõimuliidul, kuhu kuulus mitu omavahel seotud hõimu, sealhulgas pentrid, kaudiinid, hirpiinid ja karatseenid. Nende peamised tegevusalad olid karjakasvatus ja põllumajandus.
4.–3. sajandil eKr pidasid samniidid Rooma vabariigiga kolm pikka sõda, mida tuntakse Samniidi sõdadena (343–290 eKr). Nende konfliktide käigus saavutasid samniidid mitmeid olulisi võite, sealhulgas Caudiumi kurus 321. aastal eKr, kus Rooma väed olid sunnitud alistuma. Pärast aastakümneid kestnud sõjategevust saavutas Rooma siiski ülekaalu ning Samnium alistati lõplikult 290. aastal eKr, mis kindlustas Rooma võimu suure osa Itaalia üle.
Kuigi samniidid allutati Rooma võimule, säilitasid nad mõnda aega oma kohaliku identiteedi. Nad osalesid 91.–88. aasta eKr liitlassõjas (Bellum Sociale), mille eesmärk oli saavutada Rooma liitlastele võrdsed poliitilised õigused. Sõja tulemusena said samniidid koos teiste itaalia rahvastega 88. aastal eKr Rooma kodanikuõigused. See tähistas nende lõplikku lõimumist Rooma riigi ja ühiskonnaga.