Savimullad

Savimullad on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus on üle 50%. Savimullad püsivad hästi koos ja on sageli sõmeralise struktuuriga. Struktuuri puudumise korral on nad vett läbilaskmatud. Savimullad on toitainerikkad, kuid märjad ja külmad. Savimullad moodustavad Eesti muldkattest 4,8% ja haritavast maast 5,8%.

Liigitus

Savimullad liigitatakse füüsikalise savisisalduse järgi kolmeks:

Põllumajanduses

Savimullad moodustavad haritavast maast 5,8%. Need on ühed kõige keerulisemad ja ilmast sõltuvamad mullad, kuna on tundlikud pragunemisele suvel ja vee kogumisele talvel. Aeglase kuivamise ja soojenemisega kevadel. Talvel võivad mullad jääda märjaks ja külmaks ning suvel kuivada. Savimullad tihenevad kergelt, muutes taimede juurte kasvu raskemaks. Savimuldadel on ka positiivseid külgi. Savi hoiab oma tiheduse tõttu hästi niiskust ja savimullad võivad olla toitainerikkamad kui teised mullad, sest savimullad moodustavad negatiivselt laetud osakesi, mis hoiavad kinni positiivselt laetud osakesi nagu näiteks kaltsium, kaalium ja magneesium.

Kuidas parandada mulla omadusi

Kasulikke nõuandeid

Vaata ka

Viited

  1. 1 2 "EKSS".
  2. ↑ Colleen Vanderlinden (05.07.2019). "Understanding Clay Soil and How to Improve It". Vaadatud 04.04.2020.
  3. 1 2 3 4 5 "Clay Soils". Vaadatud 04.04.2020.
  4. 1 2 3 4 5 6 David Domoney. "Gardening: The best plants for vlay soil - Grow in full sun and partial sahde". Originaali arhiivikoopia seisuga 30.10.2023. Vaadatud 05.04.2020.