Tänapäeval elavad suguvõsa liikmed Kanadas, Rootsis ja Soomes.
Ajalugu
Päritolu ja varasem ajalugu
Schulmanni suguvõsa päritolu ei ole üheselt selge. Perekonnatraditsiooni järgi saabusid nad Eestimaale juba XIII sajandi algul koos Taani kuningaValdemar II Võitjaga. On arvatud, et nad olid suguluses 1584. aastal kustunud Preisimaa Skolmanni aadlisooga. Esimesi kindlaid teateid nende kohta on aastast 1495, mil ordumeister Wolter von Plettenberg läänistas Heinrich Scholmanile (suri pärast 1495) sõjateenistuse eest SaaremaalTumala külas (im dorppe tho Thomel) maid. Tumala ja Saaremaaga jäid Schulmannid seotuks 17. sajandini. 1613. aastal hukati Taanis Heinrich von Schulmann − ta oli läinud rootslaste poole üle − ja tema valdused konfiskeeriti. Poeg Otto Schulman (1601−1653) sai suguvõsa Saaremaa valdused küll 1646. aastal võimu vahetudes tagasi, kuid ta oli juba asunud elama Rootsi ja temast sai Rootsi liini esiisa; tema pärijad müüsid Tumala ja Roobaka mõisa 1671. aastal. Viimase onu Otto von Schulmann (suri enne 1614) rändas Saaremaalt Eestimaale, sai abielu kaudu Maidla mõisa omanikuks ja oli suguvõsa Eestimaa haru rajaja.
Östra Eneby kirik. Siin asus Schulmani Rootsi liini perekonnarahula
Rootsi liin
Pärast oma isa hukkamist põgenes Otto Schulman (1601−1653) koos emaga Rootsi, astus seal sõjaväeteenistusse ja lõpetas karjääri oobersti auastmes. 1634. aastal sai temast naturalisatsiooni korras Rootsi aadlik ja samal aastal introdutseeriti ta tituleerimata aadlisuguvõsana nr 176 Rootsi rüütelkonda; Rootsis kasutas suguvõsa nimevarianti Schulman. Otto ja tema järeltulijad omasid Östergötlandi läänis mitmeid maavaldusi. Selle liini viimane esindaja oli Otto pojapojapoeg lipnik Lennart Otto Schulman (1701−1717), kes uppus õnnetult.
Eestimaa liin
Liini rajaja Virumaa Lüganuse kihelkonnaMaidla mõisnikuOtto von Schulmanni (suri enne 1614) kahest nooremast pojast põlvnesid kaks haru. Vanem poeg kornet Otto von Schulmann (suri enne 1654) omandas küll Soomes juba 1649. aastal mitmeid maavaldusi, kuid tema järeltulijad jäid Eestimaaga − neil oli valdusi nii Viru- kui ka Läänemaal − seotuks siiski XVIII sajandi lõpuni. Noorem vend meeskohtunik Heinrich von Schulmann (suri 1658) omandas JärvamaalAo mõisa ja sai sellenimelise liini esiisaks.
Suguvõsa liikmeid
Vabaproua Beata Mörner af Morlanda (sündinud Schulman) (suri 1706)
Karl Otto von Schulmann (1747−1812), Sassi mõisnik. Saaremaa Sassi suguvõsaliin
Reinhold Friedrich von Schulmann (1774−1845), Venemaa keisririigi sõjaväelane (suurtükiväekindral), brigaadi- ja diviisikomandör, Venemaa püssirohutehaste inspektor
Heisri (Neu-Pigant) (u 1789−1794), Linnamäe (Linnamäggi) (1768−1775), Luua (Ludenhof) (1745−1759), Piigandi (Alt-Pigant) (u 1789−1796), Piigaste (Alt-Pigast) (kuni 1785), Rääbise (Repshof) (1794−1799, pandivaldus), Tõlliste (Teilitz) (1857−1872), Varbuse (Warbus) (1759−1791 pärus-, 1816−1820 pandivaldus), Väimela (Waimel) (1759−1775)
Saaremaa:
Roobaka (Robaka) (1608−1613 ja 1646−1671), Sassi (Kabbil) (1780−1785), Tumala (Thomel) (1495−1613 ja 1646−1671)
Soome:
Järvenkylä (alates 1649), Onkamaa (alates 1649)
Östergötlandi lään:
Brandsnäs, Kimstad, Leonardsberg, Svärtinge
Viited
↑Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1932, lk 59.
↑Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz, 1930, lk 258.
↑"Schulman nr 176". Adelsvapen-Wiki (rootsi). Vaadatud 20. septembril 2025.
1234Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz, 1930, s. 260
Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 425−426.
Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1932. Lk 59−66 .
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz, 1930. Lk 258−276 .