Metsaseemla

Metsaseemla ehk seemla ehk seemneistandik on spetsiaalselt metsataimede seemnete tootmiseks rajatud istandik. Seemlas kasvatatakse eriti kvaliteetse seemnega taimi.

Tüübid

Seemlaid on kahte tüüpi: kloonseemlad ja külvseemlad. Kloonseemla koosneb valitud kloonpuudest, mis on saadud pookimise või pistokste teel. Kloonimise eelis on parimate omadustega puude genotüübi edasikandumine, varajane õitsemine ning kvaliteetne seemnesaak. Teine tüüp on külvseemla, mis rajatakse valitud puude seemnetest kasvatatud noortest puudest. Kuigi külvseemla geneetiline mitmekesisus on suurem, on seemnete kogumine keerulisem ja õitsemine algab hiljem. Seemlatüübi sobivus sõltub konkreetsest puuliigist ja aretuse eesmärkidest – vahel on vaja katsetada geneetilist potentsiaali, vahel lihtsalt usaldusväärset seemnetootmist.

Sõltuvalt geneetilisest materjalist, mille alusel need on rajatud, jagunevad seemlad astmeteks.

• 1. astme seemlad – rajatud fenotüübi järgi valitud puude kloonidest. Need seemlad toodavad valikseemet, mida kasutatakse tavaliseks metsade uuendamiseks. Valik põhineb puude kasvukiirusel, tüve sirgusel ja oksavusel.
• 1,5. astme seemlad – rajatud järglaskatses testitud puude kloonidega, järglaskatse rajamisel on kasutatud vabatolmlemise teel saadud puude järglasi. 1,5 astme seemlad on üleminekuvorm, mis rajatakse esimese astme seemlas valitud ja geneetiliselt testitud kloonide põhjal. Selliste seemlate eesmärk on tagada seemne kõrgem geneetiline väärtus enne teise astme seemlani jõudmist. Eestis hakati neid rajama alates 1997. aastast.

• 2. ja kõrgema astme seemlad – koosnevad ainult vegetatiivselt paljundatud eliitpuude kloonidest, kelle järglasi on põhjalikult testitud. Sellistes seemlates viiakse läbi testitud plusspuude kontrollitud ristamisi. Eesmärk on toota eliitseemet, millel on kõrge geneetiline väärtus ja mille kasutus on suunatud metsaseemnekasvatuse tipptasemele. Teise astme seemlad jagunevad omakorda järgnevalt:
  • Paljukloonilised seemlad – rajatud suure kloonide arvuga, eesmärgiks geneetiline mitmekesisus ja inbriidingu vältimine.
  • Vähesekloonilised seemlad – väikese arvu eliitkloonidega seemlad, kus rõhk on kõrgel kombinatsioonivõimel.
  • Ühekloonilised või sordiseemlad – kasutatakse kontrollitud tolmeldamist ja sordiseemne tootmist.

Eksisteerib ka muud tüüpi seemlaid:

• Hübriidseemla – rajatud erinevate liikide või vormide kloonidest, eesmärgiga toota hübriidseemet.
• Miniseemla – väikemahuline seemla (nt kasvuhoones), mõeldud geneetiliselt väärtusliku seemne väikese koguse tootmiseks.

Eestis

Eestis tegutsevad seemlad vastavalt Keskkonnaameti ja Eesti Maaülikooli juhenditele. Olulised seemlad Eestis on näiteks RMK Kullenga seemla Lääne-Virumaal, RMK Päri II männi- ja kuuseseemla, Päri I männiseemla ning Matapera kuuseseemla Viljandimaal.

Viited