Seiskari

Seiskari
Ümbritseb	Soome laht
Koordinaadid	60° 2′ 0″ N, 28° 22′ 0″ E
Pindala	4,2 km²
Elanikke	10 2,4 in/km²

Seiskari (vene Сескар Seskar, rootsi Seitskär) on saar Soome lahes. Saar on tänapäeval Venemaa valduses ja kuulub Kingissepa rajooni Leningradi oblastis.

Nimi

Arvatakse, et saare nimi on lühendus nimest Seitsenkari. Vadja ja isuri keeles varieerub saare nimi palju, Liivčülä, Jõgõperä ja Luuditsa vadjalastel on kõigil Seiskari saare kohta oma nimi (vadja Seitsekaarto, Seitsäkaarto, Seitskaarõd, isuri Seitsekaardo, Seitskaarto).

Loodus

Saar on 17 km Penisaarest ja 100 km Peterburist. Seiskari saarestik koosneb 33 saarest. Peale Seiskari on teine suurem saar Kukkouri saar (vene Кокор, Kokor, vadja Kukuri), mis on 2,5 km Seiskarist läänepool. Kuna saarestik on madal, siis puudub Seiskari saarel looduslik sadam, kuid tehissadam on ehitatud saare läänepoolele. Saare kõrgeim koht on Sysimäki, mis on saare põhjarannikul, seal on ka saarestiku ainuke tulejaam Majakkaniemel.

Ajalugu

Saarele rajati tulejaam, kui see oli Rootsi valduses. Uusikaupunki rahu järgi läks saar Vene keisririigi alla.

1809. aastal, kui Hamina rahuga läks kogu Soome Venemaa valdusse, ühendati Seiskari uuesti Soomega.

Krimmi sõja ajal, suvel 1854 ja 1855 oli saartel Briti ja Prantsuse okupatsioon.

Seiskari oli omaette vald, mis loodi juba 1903. aastal ning oli osa Viiburi maakonnast.

Soome ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahu jättis saared Soome valdusse.

1939. aastal elas Seiskari vallas 688 inimest. Saarel oli kolm küla: Lounatkylä (Seiskarinkylä), Välikylä (Kuussalonkylä) ja Pohjakylä.

Soome elanikkond evakueeriti juba oktoobris 1939 peamiselt Päris-Soome maakonda Talvesõjale eelnenud pingete ajal. Saarele jäid ainult kaks tuletornivahti. Nõukogude sõjavägi vallutas saare 30. novembril 1939, tuletornivahid jäid sõjavangi ja said vabaks alles pärast Talvesõda. Vastavalt pärast Talvesõda sõlmitud Moskva rahulepingule loovutati saar NSV Liidule.

Jätkusõjas Soome ei üritanudki Seiskarit tagasi vallutada ning saar jäigi Nõukogude valdusse.

Nõukogude ajal loodi saarele sõjaväebaas ning Majakkaniemele rajati väike lennuväli, hiljem ka kopteriväljak.

2009. aastal otsustati kaasata saared Ingerimaa looduskaitseala koosseisu, mille peaeesmärk oli kaitsta kohalikke viigerhülgeid. See looduskaitseala loodi ametlikult alles 2017. aastal ja kannab nüüd Ida-Soome lahe looduskaitseala nime. BirdLife International on saare määranud ka linnukaitseprojekti IBA alaks, et kaitsta sealseid linnuliike.

Viited