Selma Feldbach (5. mai 1878 Tartu – 2. aprill 1924) oli Eesti kirurg ja arstiteadlane. Selma Feldbachi on peetud esimeseks eesti arstikutsega või doktorikraadiga naiseks, kuid Sirje Kivimäe hinnangul võis isa Nikolai olla eestlane, kuid ema Minna Asmus pigem sakslane ning oma kutsetegevuse registreerimistunnistusel on Feldbach ise määratlenud end sakslasena.
Feldbach õppis Tartus Grassi kõrgemas tütarlaste koolis. 1900. aastal immatrikuleeriti Feldbach Berni ülikooli. Doktorikraadi kaitses Feldbach Bernis 1905. aastal. Tema väitekiri oli imikute toitmisest petipiimaga („Beitrag zur Ernährung magendarmkranker Säuglinge mit Buttermilch“). Samal aastal soovis ta sooritada Tartu keiserliku ülikooli juures eksamid, et see annaks ka Vene keisririigis tunnustatud arstidiplomi. Selle diplomi sai Feldbach 1906. aastal.
1908. aastal määrati Feldbach Tartu ülikooli operatiivkirurgia assistendi kohusetäitjaks ja Tartu eraülikooli kursuste ambulatooriumi kirurgia kabinetti tööle. 1914–1923. aastani töötas Feldbach ka Mellini kliinikus.
Selma Feldbach suri 1924. aastal haiguse tagajärjel.
Ta asutas 1908. aastal Tartu Ülikooli N. Pirogovi nimelise Arstiteadusliku Seltsi.
Sirje Kivimäe. „Veel kord esimestest naisarstidest Eestis ja eriti Selma Feldbachist“. Vita academia, vita feminea (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999), 142-163.