Silvia Oja

Mitte segi ajada Silva Ojaga

Silvia Oja (aastani 1954 Silvia Kureniit; 28. aprill 1924 Tallinn – 7. mai 2012) oli eesti spordipsühholoog, suusataja, ujuja ja ujumistreener.

Elulugu

Lõpetas 1943. aastal Nõmme Gümnaasiumi ja 1948. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna, olles pedagoogikakandidaat (1960, TRÜ). Tema väitekiri kandis pealkirja "Naisujujate stardieelse seisundi uurimus". Alates 1948. aastast oli ta TRÜ kehakultuuriteaduskonna õppejõud, olles 1951–1966 veespordi kateedri õpetaja ja vanemõpetaja ning 1965. aastast dotsent. Aastatel 1966–1974 oli Silvia Oja kehalise kasvatuse ja spordi kateedri, 1975–1989 spordifüsioloogia kateedri, 1990–1992 sporditeooria kateedri ja 1992–1995 spordipedagoogika õppetooli dotsent. Lisaks oli ta 1968–1970 TRÜ kehakultuuriteaduskonna prodekaan. Tema peamine õpetamisvaldkond oli spordipsühholoogia.

Teadustöö

Uurinud sportliku tegevuse mõju psüühikale, kasutades eksperimentaalpsühholoogia meetodeid. Kujundas spordipsühholoogia labori, juhendas aspirante ja kraaditaotlejaid (H. Valgmaa, A. Kivistik, M. Tõnts, Eva Peebo, H. Aunin, R. Roosi jt). Esinenud rahvusvahelistel kongressidel ja konverentsidel. Osalenud treenerite, kehalise kasvatuse õpetajate ja kehakultuurimetoodikute täiendusõppes. Sportlasena oli palju kordi Eesti NSV meister suusatamises ja ujumises. Kuulus Eesti NSV Spordikomitee teadus-metoodilise nõukogu presiidiumi ja üleliidulisse spordipsühholoogiakomisjoni. Eesti NSV teeneline sporditegelane 1984. Üle 300 teaduspublikatsiooni, samuti aimeartikleid.

Isiklikku

Silvia Oja oli raamatupidaja tütar. Tema abikaasa oli psühholoog Arnold Oja, tema poeg on ökoloog Tõnu Oja ja tema lapselaps on sotsioloog Katrin Tiidenberg

Teoseid

Viited

  1. 1 2 3 4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.