Sinijalg-suula

Sinijalg-suula

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Suulalised Suliformes
Sugukond Suulalased Sulidae
Perekond Sula
Liik Sinijalg-suula
Binaarne nimetus
Sula nebouxii
Milne-Edwards, 1882

Sinijalg-suula (Sula nebouxii) on suulalaste sugukonda kuuluv lind.

Levik ja elupaik

Sinijalg-suula on merelind, keda leidub Kesk- ja Lõuna-Ameerika läänerannikutel, Kirde-Mehhikost ja Panamast kuni Põhja-Peruu ja Galápagose saarteni. Kui toitu on vähem, siis võib neid näha ka Californias ja Põhja-Tšiilis. Sinijalg-suula on merelise eluviisiga, kuid enamik linde elavad rannikute lähedal, mitte avamerel.

Välimus

Täiskasvanud isaslinnu ülapool (tiib ja mantel) on pruun, kuid sulgedel on heledad servad ning ülaseljal valge laik. Saba ja keha alakülg on valdavalt valged, saba pruunide äärtega. Tiivad on kitsad, pikad ja tahapoole asetunud, mis soodustab tõhusat kalapüüki. Pea ja kael on valged, peene triibulise mustriga. Nokk on pikk, terav ja mustjas, silmad kahvatukollased ning jalad lühikesed, sinised ja ujulestadega. Mõlema sugupoole sulestik on sarnane, kuid emane on isasest suurem. Noorlinnul kulub täiskasvanu mustri kujunemiseks kaks aastat.

Isase jalgade sinine värvus näitab linnu elujõudu ja edu paaritumiseks ning järglaste saamiseks.

Toitumine ja eluviis

Sinijalg-suula on veelise eluviisiga lind. Neid võib päeval näha ka ranniku kividel peesitamas. Sinijalg-suulad elavad looduses kuni 18-aastaseks ning täiskasvanud lind kaalub keskmiselt 1,5 kg.

Suulad toituvad enamasti väiksematest kaladest ning kalmaaridest. Toidu otsimiseks suula sukeldub või jälitab kalapaate, et kalajääke otsida. Suuremad emased linnud söövad ka suuremaid kalu ning suudavad isastest lindudest sügavamale sukelduda (kuni 20 meetrit).

Pesitsemine

Sinijalg- suula järglane

Sinijalg-suulad pesitsevad suurte kolooniatena kaljudel. Pesad on lohu-kujulised, otse kaljupinnal ning pesa ümber on väljaheidetest (guaano) moodustunud vallitaoline serv. Emaslind muneb 2–3 sinakasrohekat muna ning mõlemad vanalinnud hauduvad mune umbes 41–45 päeva. Mune soojendavad nad ujulestade abil ning poegi katavad pärast koorumist valged udusuled. Esimestel päevadel on pojad vanalinnu lestade peal soojas ning isaslind toob toitu nii poegadele kui ka emaslinnule. Seejärel toidavad poegi mõlemad vanemad. Pojad saavad lennuvõimeliseks umbes kolme kuu vanuselt, kuid vanemad hoolitsevad nende eest veel edasi. Noored linnud hakkavad pesitsema 2–3 aasta vanuselt.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2020). Sula nebouxii. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.
  2. ↑ "Blue-footed Booby Sula Nebouxii Species Factsheet". BirdLife DataZone (inglise). Vaadatud 15. oktoobril 2025.
  3. 1 2 "Blue-footed Booby Life History, All About Birds, Cornell Lab of Ornithology". www.allaboutbirds.org (inglise). Vaadatud 15. oktoobril 2025.
  4. 1 2 "Blue-footed Booby". www.oiseaux-birds.com. Vaadatud 14. oktoobril 2025.
  5. ↑ Velando, Alberto; Beamonte-Barrientos, René; Torres, Roxana (1. september 2006). "Pigment-based skin colour in the blue-footed booby: an honest signal of current condition used by females to adjust reproductive investment". Oecologia (inglise). 149 (3): 535–542. DOI:10.1007/s00442-006-0457-5. ISSN 1432-1939.
  6. ↑ Rebase, Liis (2017), Vananemise teooriad ja sugulise valiku signaaltunnuste vanuselised muutused, vaadatud 28. detsembril 2025
  7. ↑ "Blue-footed booby (Sula nebouxii) longevity, ageing, and life history". An Age. 3. juuli 2023. Vaadatud 17. novembril 2025.