Soopart

Soopart


Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Ülemselts Galloanserae
Selts Hanelised Anseriformes
Sugukond Partlased Anatidae
Perekond Part Anas
Liik Soopart
Binaarne nimetus
Anas acuta
L. 1758
Soopardi levikukaart. Suvine pesitsusala (heleroheline), aastaringne levila (tumeroheline), talvitumisala (sinine).
Soopardi levikukaart. Suvine pesitsusala (heleroheline), aastaringne levila (tumeroheline), talvitumisala (sinine).
Sünonüümid

Dafila acuta

Soopardi munad
Anas acuta

Soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv veelind.

Soopart on jahiuluk.

Eestis kuulub ta II kategooria kaitsealuste liikide hulka (haudeasurkond).

Süstemaatika

Soopart on monotüüpne liik. Varem käsitleti kergueleni sooparti soopardi alamliigina Anas acuta eatoni.

Välimus

Soopart on 50–65 cm pikk. Tiibade siruulatus on 80–95 cm. Kaalub 850 g.

Hundsulestikus isaslinnu pea ja kaela tagaosa on pruunid. Kaela eesosa, triip kaela küljel, rind ja kõhualune on valged. Ülapool on peamiselt hall peente triipudega. Pikad terava otsaga õlasuled on hallid mustade triipudega. Küüdus on läikivroheline. Saba keskosa on must, servad heledad. Kaks keskmist sabasulge on pikad ja terava otsaga. Sabapealne- ja alune on mustad. Nokk on sinakashall mustade pikitriipudega. Jalad on tumehallid.

Puhkesulestikus isaslind sarneb emaslinnuga, kuid isaslinnu küüdus on roheline.

Emaslinnu pea on pruun. Kurgualune, rind ja kõhualune on valkjad tumedate täppidega. Ülapool on peamiselt pruunikirju. Küüdus on läikivpruun.

Noorlind sarnaneb emaslinnuga, kuid ülapool on tumepruun helekollaste täppide ja triipudega.

Udusulis poja ülapool on tumepruun. Nägu ja alapool on valged.

Levila

Tema levila hõlmab suure osa Holarktisest. See hõlmab kogu Lääne-Euroopa, Baltimaad, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia kuni Põhja-Iraanini, Venemaa (välja arvatud tundravööndi põhjaosa), Kasahstani põhjaosa, Mandžuuria, Hokkaido ja Põhja-Ameerika.

Suuremas osas levilast on soopart rändlind. Ta talvitub Lääne-Euroopas, Vahemere maadel, Niiluse jõgikonnas, Jaapanis, Koreas, Lõuna-Aasias ja Kesk-Ameerikas.

Levila põhjaosas jõuavad soopardid pesitsualale mais-juunis, lõuna pool märtsis-aprillis. Sügisränne algab septembris.

Soopardi pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 50–100 paarile.

Toitumine

Soopardid toituvad ehmestiivaliste ja surusääsklaste vastsetest, limustest, kilbukatest, penikeeltest ja teistest veetaimedest. Levila põhjaosas söövad peamiselt loomset, lõuna pool taimset toitu.

Pesitsemine

Soopardid pesitsevad üksikult või hajusates kolooniates. Pesa on 20 cm lai ja 10 cm sügav maapinnalohk, mis on vooderdatud udusulgedega ja mille servas on taimevartest vall.

Kurnas on 6–11 muna mõõtmetega 50–61 × 35–42 mm. Emaslind haub mune 22–23 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 42-päevaselt.

Looduslikud vaenlased

Soopardi poegi söövad roo-loorkullid ja kajakad.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2019). Anas acuta. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2019.
  2. 1 2 3 4 5 6 Loomade elu. Kd 6. Lk 102–103.
  3. ↑ "I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu". Riigi Teataja.
  4. ↑ "Screamers, ducks, geese, swans". IOC World Bird List. Vaadatud 4. augustil 2026.
  5. 1 2 3 4 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 608. ISBN 978-84-87334-10-8.
  6. 1 2 3 4 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 222–223. ISBN 0713636475.
  7. ↑ Elts, Jaanus; Kuresoo, Andres; Leibak, Eerik; Leito, Aivar; Leivits, Agu; Lilleleht, Vilju; Luigujõe, Leho; Mägi, Eve; Nellis, Rein; Nellis, Renno; Ots, Margus (2009). "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. 22: 3–31.

Välislingid