| Soopart | |
|---|---|
|
| |
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Ülemselts |
Galloanserae |
| Selts |
Hanelised Anseriformes |
| Sugukond |
Partlased Anatidae |
| Perekond |
Part Anas |
| Liik |
Soopart |
| Binaarne nimetus | |
|
Anas acuta L. 1758 | |
|
Soopardi levikukaart. Suvine pesitsusala (heleroheline), aastaringne levila (tumeroheline), talvitumisala (sinine). | |
| Sünonüümid | |
|
Dafila acuta | |

Soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv veelind.
Soopart on jahiuluk.
Eestis kuulub ta II kategooria kaitsealuste liikide hulka (haudeasurkond).
Soopart on monotüüpne liik. Varem käsitleti kergueleni sooparti soopardi alamliigina Anas acuta eatoni.
Soopart on 50–65 cm pikk. Tiibade siruulatus on 80–95 cm. Kaalub 850 g.
Hundsulestikus isaslinnu pea ja kaela tagaosa on pruunid. Kaela eesosa, triip kaela küljel, rind ja kõhualune on valged. Ülapool on peamiselt hall peente triipudega. Pikad terava otsaga õlasuled on hallid mustade triipudega. Küüdus on läikivroheline. Saba keskosa on must, servad heledad. Kaks keskmist sabasulge on pikad ja terava otsaga. Sabapealne- ja alune on mustad. Nokk on sinakashall mustade pikitriipudega. Jalad on tumehallid.
Puhkesulestikus isaslind sarneb emaslinnuga, kuid isaslinnu küüdus on roheline.
Emaslinnu pea on pruun. Kurgualune, rind ja kõhualune on valkjad tumedate täppidega. Ülapool on peamiselt pruunikirju. Küüdus on läikivpruun.
Noorlind sarnaneb emaslinnuga, kuid ülapool on tumepruun helekollaste täppide ja triipudega.
Udusulis poja ülapool on tumepruun. Nägu ja alapool on valged.
Tema levila hõlmab suure osa Holarktisest. See hõlmab kogu Lääne-Euroopa, Baltimaad, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia kuni Põhja-Iraanini, Venemaa (välja arvatud tundravööndi põhjaosa), Kasahstani põhjaosa, Mandžuuria, Hokkaido ja Põhja-Ameerika.
Suuremas osas levilast on soopart rändlind. Ta talvitub Lääne-Euroopas, Vahemere maadel, Niiluse jõgikonnas, Jaapanis, Koreas, Lõuna-Aasias ja Kesk-Ameerikas.
Levila põhjaosas jõuavad soopardid pesitsualale mais-juunis, lõuna pool märtsis-aprillis. Sügisränne algab septembris.
Soopardi pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 50–100 paarile.
Soopardid toituvad ehmestiivaliste ja surusääsklaste vastsetest, limustest, kilbukatest, penikeeltest ja teistest veetaimedest. Levila põhjaosas söövad peamiselt loomset, lõuna pool taimset toitu.
Soopardid pesitsevad üksikult või hajusates kolooniates. Pesa on 20 cm lai ja 10 cm sügav maapinnalohk, mis on vooderdatud udusulgedega ja mille servas on taimevartest vall.
Kurnas on 6–11 muna mõõtmetega 50–61 × 35–42 mm. Emaslind haub mune 22–23 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 42-päevaselt.
Soopardi poegi söövad roo-loorkullid ja kajakad.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Soopart |