Sorgu

Sorgu saar
Sorgu saar 2021. aastal
Ümbritseb	Liivi laht
Koordinaadid	58° 10′ 44″ N, 24° 11′ 59″ E
Pindala	5,88 ha
Rannajoone pikkus	2,1 km
Kõrgeim koht	4,5 m üle merepinna

Sorgu ehk Sorgu saar on 5,88 hektari suurune asustamata saar Liivi lahes, Pärnu lahe ja Kihnu väina piiril, Manilaiust ligikaudu 5,5 kilomeetrit kagus. Saart on nimetatud ka Leinalaiuks ja Sorkholmiks.

Halduslikult kuulub Sorgu Pärnu maakonnas Pärnu linna Manija küla koosseisu. Saare rannajoone pikkus on ligikaudu 2,1 kilomeetrit. Saarel asuvad Sorgu tuletorn ja selle teenindamiseks rajatud hooned.

Loodus

Sorgu on põhja–lõuna suunas piklik saar, mille aluseks on devoni aluspõhjal paiknev moreenkõrgendik. Saare kõrgeim osa asub põhjatipus ja ulatub 4,5 meetrini üle merepinna.

2014. aasta Eesti topograafia andmekogu andmete järgi moodustasid lagealad, sealhulgas rohumaa ja liivased alad, saare maismaast 79% ning põõsastik 21%. Puittaimedest on saarel kirjeldatud kadakat, kibuvitsa, verevat kontpuud, saart, toomingat ja pihlakat.

Sorgu on veelindude pesitsusala, kus 2014. aasta seire käigus loendati 12 pesitsevat linnuliiki. Kõige arvukam pesitseja oli sel aastal kormoran.

Looduskaitse

Sorgu saar võeti kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektina kaitse alla 12. juulil 1991. 2014. aastal moodustati Sorgu looduskaitseala, mis hõlmab saart ja seda ümbritsevat mereala ning mille kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad mere- ja rannikuelustiku elupaikade ning lindude pesitsus-, sulgimis- ja rändepeatuspaikade säilitamine.

Saare maismaa kuulub valdavalt Sorkholmi sihtkaitsevööndisse, ümbritsev mereala Sorgu madala piiranguvööndisse. Lindude pesitsusrahu kaitseks on saarel viibimine piiratud 1. aprillist 15. juulini.

Ajalugu ja hoonestus

1904. aastal ehitati varasema puidust päevamärgi asemele 16 meetri kõrgune tellistest historitsistlik tuletorn, mille ülesanne oli hoiatada Pärnu lahe sissesõidutee lähedal asuvate Sorgu riffide eest. Eesti Tuletorni Selts peab torni võimalikuks projekteerijaks sõjaväeinsener Aleksandr Jaronit.

Tuletorniga samal aastal rajati petrooleumiait ja vahimaja; 1913. aastal lisandusid elamu, kelder ja kuur. Esimeses maailmasõjas said nii torn kui ka teenindushooned kahjustada. Tuletorni lagunevat fassaadi püüti parandada juba 1927. aastal ning pärast Teist maailmasõda kaeti selle seinad tsementkrohviga. Algsetest teenindushoonetest on säilinud petrooleumiait, saun, kelder ja elamu, mille ehitamisel kasutati saarelt pärit raudkive.

20. sajandil elasid saarel majakavahid oma peredega. Sorgul on olnud ka tehnikateadlase Johannes Hindi suvemaja.

Saare kasutamine ja säilitamisalgatused

Pärnu linna arengukava tegevuskavas aastateks 2025–2029 nähti ette Sorgu kultuuri- ja loodusväärtuste hoidmise kava koostamine koostöös Muinsuskaitseameti, Keskkonnaameti ja Transpordiametiga. Saare looduse ja hoonestuse hoidmisega tegeleb MTÜ Sorgu Selts, mille liikmed on korraldanud koristustalguid ja teinud hoonete hädapäraseid parandustöid.

2026. aasta jaanuaris kirjeldas Pärnu Postimees seltsi soovi saada kasutusse tuletorni kõrvalhooned, need konserveerida ning pakkuda väljaspool liikumispiirangu aega majutust ja võimalust tegutseda Keri saare eeskujul ajutise saarevahina. Seltsi kasutustaotlus ei hõlmanud tuletorni. Transpordiamet seostas hoonete kasutusse andmise võimalust rahastamise, avaliku kasutuse, ohutuse ja looduskaitsetingimuste lahendamisega ning kavandas tuletorni seisundi hindamiseks ehitustehnilist ekspertiisi.

2026. aasta augustis pöördusid Pärnu linnavalitsus, MTÜ Kihnu Kultuuriruum, SA Kihnu Kultuuri Instituut ja Eesti Meremuuseum Kultuuriministeeriumi ning Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga võtta Sorgu muinsuskaitse alla, taotledes esimese sammuna kuuekuulist ajutist kaitset. Sama aasta 7. septembril kajastas Pärnu Postimees Transpordiameti seisukohta, et ajalooline tuletorn tuleks lammutada. Eesti Tuletorni Seltsi hinnangul on torni arhitektuursete detailide rohkus Eestis ainulaadne ning hoonetekompleks väärib kultuurimälestisena kaitset.

Pildid

• 
  Sorgu saar
• 
  Kajakapoeg Sorgul
• 
• 
• 
  Kormoranid pesal
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Vaata ka

• Sorgu idapoi
• Sorgu lõunapoi
• Sorgu madal
• Sorgu tuletorn

Kirjandus

• Marja-Liisa Meriste. „Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016–2025“. Keskkonnaamet, 2015.
• Silvia Sool. „Meri on, meri jääb...“ Salapärane saar, millel on oma osa Kihnu Virve hittlaulu sünniloos. Maaleht, 5. juuli 2026.

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sorgu

• Sorgu Eesti looduse infosüsteemis
• Sorgu tuletorn Eesti Tuletorni Seltsi veebilehel
• Navigatsioonimärgi nr 860, Sorgu tuletorn, andmed navigatsioonimärkide andmekogus
• Navigatsioonimärgi nr 861, Sorgu lõunapoi, andmed navigatsioonimärkide andmekogus

Viited