Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,8–1,2 μm.
Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimestenahal ja ülemistes hingamisteedes. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad mitmed stafülokokk-nakkused: nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis.
ebatervislik eluviis, immuunpuudulikkus ja diabeet suurendavad nakatumise riski;
glükoos ja sahharoosi tõus veres ja kudedes;
kilpnäärmehormoonide taseme langus (hüpotüreoidism) või kortikosteroid hormoonide taseme tõus;
võib tekkida mürgistus toksiliste ainetega, samuti maksa- ja neerufunktsiooni kahjustus;
infektsiooni teket soodustavad traumaatilised ja põletikulised nahavigastused ja allergiad.
Organismi sattumine
Katmata haavandite kaudu
Haiglas viibimine
Operatsiooni käigus
Kehasse paigaldatud meditsiiniseadmed
Kokkupuude organismiga, kes kannab Staphylococcus aureus't.
Isiklike esemete, näiteks käterätikute, ühiskasutus
Uimastite süstimine
Intravenoosne manustamisviis (juhib vedeliku otse veeni), näiteks, kui organism ei suuda ise toitu ega vedelikku tarbida.
Ambulatoorsed uuringud, näiteks vereanalüüs
Aevastamise ja köhimise käigus
Imetamine (ei levi piima kaudu, vaid otsese kontakti kaudu nakatunud koega)
Seisundid, mis suurendavad infektsiooni saamise riski:
hingamisteede viirused
leukeemia
vähkkasvajad
põletused
katmata haavandid
pesemata käed
kroonilised nahahaigused
diabeet ehk suhkurtõbi
operatsioon
uimastite kasutamine
mitmesugused nahahaigused
neerupuudulikkus
kiiritusravi
elundi siirdamine
Organismi kaitsemehhanismid bakteri vastu
Arvatakse, et neutrofiilid osalevad Staphylococcus aureuse elimineerimisel, kuid bakter on vastukaaluks töötanud välja mitmed kaitsemehhanismid ja võib neutrofiilide sees paljunemisvõimeliseks jääda.
↑Hattie D. Gresham, Jon H. Lowrance, Tony E. Caver, Bridget S. Wilson, Ambrose L. Cheung ja Frederik P. Lindberg, Survival of Staphylococcus aureus Inside Neutrophils Contributes to Infection, doi: 10.4049/jimmunol.164.7.3713, The Journal of Immunology, 1. aprill 2000, 164. väljaanne, nr 7, lk 3713-3722, veebiversioon (vaadatud 02.02.2015) (inglise keeles)
Välislingid
Baron S, Timothy Foster. Chapter 12 Staphylococcus, Medical Microbiology. 4. väljaanne, Galveston (TX): University of Texas Medical Branch at Galveston; 1996., veebiversioon (vaadatud 29.10.2014)(inglise keeles)
Bénédicte Fournier, The function of TLR2 during staphylococcal diseases, Front Cell Infect Microbiol. 2012; 2: 167., 4. jaanuar 2013. doi: 10.3389/fcimb.2012.00167. PMCID: PMC3539681, veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)(inglise keeles)