Stud-pokkeri (Stud poker) hulka kuuluvad kõik sellised pokkeri variandid, milles osalejatele jagatakse üks osa kaarte pildipool allapoole ning teine osa pildipool pealpool, kusjuures iga kaardi jagamise vahele kuulub panustamisring. Stud mängud on tüüpilised mittepositsioonimängud, mis tähendab seda, et iga panustamisringi esimene panustaja võib olla erinev (tavaliselt on selleks mängija, kelle avatud kaardid on tugevaimad/moodustavad tugevaima kombinatsiooni). Kaarte, mida jagatakse pildipool allapoole nimetatakse "hole cards" (millest on välja arenenud ingliskeelne väljend "ace in the hole", mis viitab sellele, et kellelgi on midagi väärtuslikku, mis teistele välja ei paista).
Stud-pokkeri variandid, milles kasutati kolme kaarti, olid juba alates Ameerika Ühendriikide Iseseisvussõjast populaarsed. Five Card Stud variant ilmus Kodusõja aegu ja muutus väga populaarseks. Viimastel aastatel on Seven Card Stud pokker muutunud tavaliseks mänguks nii kasiinodes kui ka kodudes. Need kaks mängu moodustavadki tänapäeva stud pokkeri variantide põhja.
Panustamisringide arv mõjutab seda, kuidas mäng erinevate panustamislimiitide puhul "käitub". Mängud, milles neli või vähem panustamisringi, näiteks Five Card Stud ja Mississippi Stud (kirjeldatud allpool), on head mängida igasuguse panustamisstruktuuri ja limiitidega ja on eriti head mängida just pot limiti või no limitina. Mängud, milles rohkem panustamisringe, sobivad rohkem limiti või spread-limitina mängida. Hilisemates panustamisringides on tavaline (ja soovitatud) see, et panused on suuremad kui esimestes panustamisringides. Näiteks "$5/$10 Seven-card Stud" mängus Nevada kasiinos lubatakse $5 panuseid esimese kahe panustamisringi jooksul ning $10 panuseid neile järgnevates panustamisringides. On üsnagi tavaline, et viimase panustamisringi panused on veelgi suuremad: "$5/$10/$20" mäng lubab $20 panuseid, kuid vaid viimases panustamisringis. Teine üsnagi tavaline reegel lubab teha suurema limiidiga panuseid sel juhul, kui lauas on "avatud paar" (seega vähemalt ühe mängija avatud kaardid moodustavad paari). Mõned kasiinod (tüüpiline California kasiinodele) kasutavad madalamat limiiti kolme esimese panustamisringi jooksul, mitte nii nagu tavaliselt kombeks olev kahe panustamisringi jooksul.
Stud pokkeris on panustamisringide nimetused kokku lepitud jagatud kaartide arvu arvesse võttes. Seega nimetatakse sellist panustamisringi, kus kõigil mängijail on olemas kolm kaarti, kas "thrid card" või "third street" ning näiteks viie kaardi puhul seega "fifth street". Viimast panustamisringi nimetatakse "river'iks" sõltumata sellest mitu panustamisringi on mängus lubatud.
Allpool kirjeldatud variatsioonid eeldavad, et sa oled juba kursis pokkeriga üldisemalt, sealjuures Five Card Stud ja Seven Card Stud mängudega.
Üldised variatsioonid
Mõned reeglite variatsioonid sobivad peaaegu kõigis mängudes kasutamiseks ja nende variatsioonide kombinatsioone võib kasutada selleks, et luua täiesti uusi mänge mingiks kindlaks puhuks. Nendeks on roll your own, rollouts', blind stud ja twist rounds.
Igat mängu saab samuti muuta lisades pakki ühe või rohkem jokkereid, et neid saaks wild-kaartidena kasutada, st nad asendaksid ükskõik millist vajalikku kaarti. Teine võimalus on pakis teatud kaardid wild-kaartideks muuta. Mõned tavalisemad variandid on Low hole card wild, milles iga mängija kõige madalaim "kinnine" kaart on wild vaid tema käes ning näiteks mäng "Follow the Queen", milles iga kord, kui kellelegi jagatakse avatud kaardina emand, muutuvad järgmine jagatav pildikaart ja kõik sellega sarnased kaardid) wild-kaardiks. Viimasel puhul on tavaline see, et kui teine emand lisandub lauda avatud kaartide hulka, kaotab vana wild-kaart oma staatuse ning uus kaart võtab selle üle ja muutub ise wild-kaardiks.
Stud mänge saab muuta ka sellega, kui palju "kinniseid" kaarte jagatakse, kusjuures võib nõuda kas ühe või mitme "kinnise" kaardi mahaviskamist mingil kindlaksmääratud hetkel või piirata "kinniste" kaartide arvu, mida lõpliku "käes" moodustamiseks kasutada võib. Näiteks: Five Card Studi võib muuta, jagades mängu alguses igale mängijale ühe "kinnise" kaardi lisaks, kuid selle klausliga, et iga mängija võib oma lõpliku "käe" moodustamiseks kasutada vaid ühte neist kaartidest. Seda mängu kutsutakse "Crocodile stud". Niisamuti saab "Seven Card Studi" mängu muuta, jagades igale mängijale kahe esimese panustamisvooru "kinnise" kaardi asemel hoopis kolm kaarti selle klausliga, et mängija võib neist kolmest kaardist kasutada oma lõpliku "käe" moodustamiseks vaid kahte kaarti (seda mängu tuntakse Buffalo stud'ina; kui lisakaardist peab loobuma pärast esimest panustamisringi, nimetatakse seda varianti Australian stud 'iks). Kui mõnda neist mängudes mängida nii, et lisakaardist loobumise kohustust ei oleks, soovitatakse praktilistel kaalutlustel igal mängijal enne kaartide avamist (Showdown) loobuda ühest "kinnisest" kaardist (selleks, et ei tekiks arusaamatusi millised kaardid olid "kinnised").
Variatsioone võib teha ka, jättes mõned panustamisringid ära, jagades rohkem kui ühe avatud kaardi igal panustamisringil. Näiteks: Mississippi stud (vaata allpool olevat kirjeldust) on põhimõtteliselt Seven Card Stud, milles teine panustamisring on ära jäetud ning viimane kaart jagatakse "avatuna", mitte "kinnisena" nagu Studi mängudes kombeks. Kui eespool kirjeldatud variatsioonile lisada veel üks "kinnine" kaart, nimetatakse seda mängu juba Murrumbidgee studiks.
Mängudest, mis segavad stud'iga sarnaseid panustamisringe ühiste kaartidega, on juttu Community card pokeri lehel. Üldiselt võib "avatud" kaartide panustamisringe "ühiste kaartide" panustamisringidega mitmel moel segada. Vaata täpsemalt Oxford stud'i ühiste kaartidega mängude lehel (community card game).
Spetsiifilised variandid
Nagu ülal mainitud on Seven Card Stud ilmselt kõige tavalisem pokkeri variant, millest on välja kasvanud lugematu hulk muid pokkeri variante, kuigi Five Card Stud on samuti olnud aluseks paljude mängude loomisel. Nende mängude kirjeldus on olemas eraldi lehel. Enamik mänge, millest allpool juttu tuleb ,tekkisid konkreetseks otstarbeks mõeldud variatsioonidena, kuid on populaarseks muutunud ja rahvapärase nime saanud või on neis midagi erilist, mille pärast on nad tähelepanu pälvinud.
Six Card Stud
Six-card studi mängitakse tavaliselt Seven Card Studi reeglitega sarnaste reeglitega v.a. see, et viimane "avatud" kaardiga panustamisringi ei ole kasutusel (seepärast jagatakse kaks "kinnist", kolm "avatud" ning üks "kinnine" kaart). Seda võidakse mängida ka 1-4-1, kus esimene panustamisring toimub pärast kahe esimese kaardi jagamist (üks "kinnine" ja üks "avatud"). See viimane variatsioon meenutab rohkem Five Card Stud mängu ühe lisakaardiga.
Variatsiooni, mida kutsutakse Alligator stud, alustatakse ühe "kinnise" ning ühe "avatud" kaardiga, millele järgneb esimene panustamisring; seejärel jagatakse igale mängijale kaks "avatud" kaarti ning taas toimub panustamine; jagatakse neljas, "avatud" kaart ning taas toimub panustamine; viimane viies kaart jagatakse "avatuna" ning algab viies ehk viimane panustamisring. Seda mängu on kõige parem mängida no limiti või pot limitina. Sama mängu, kus aga igale mängijale jagatakse alustuseks kaks "kinnist" kaarti ja üks "avatud" kaart ning mängija võib oma lõpliku kombinatsiooni moodustamiseks kasutada "kinnistest" vaid ühte, kutsutakse "Zanetti stud".
Eight or better on kõige tavalisem high-low split stud pokkerimäng. Mängu tuntakse ka kui "seven eight" või "stud eight".
Mängitakse kui tavalist seven card stud mängu, kuid selle vahega, et pank jagatakse nende mängijate vahel, kellel on kõige tugevam ning kõige madalam kombinatsioon (kõige madalam "käsi" on 5-4-3-2-A). Low panga poole võitmiseks on vaja vähemalt "Kaheksa-kõrgega" või madalamat "kätt" (madalate "käe" jaoks saab kasutada selle variandi puhul viit erinevat, mitte paare moodustavat madalat kaarti. Madalate kaartidena saab kasutada sellise variandi korral 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2 ja ässa). Panustamine toimub nii nagu tavalise seven card stud mängu puhul: madalaim avatud kaart peab esimese panustamisvooru alguses mängu panema vähemalt bring-in panuse ning järgnevatel panustamisringidel alustab panustamist suurim avatud kaart või kaartide kombinatsioon. Avamisel loeb vaid "käte" tugevus st. high ja low leitakse krupjee poolt. Iga mängija võib oma high ja low kombinatsiooni jaoks kasutada viit erinevat (või samat/kattuvaid) kaarti. Näiteks: mängija kellel on A-A-8-6-6-4-3 võib kasutada "kõrgeks käeks" A-A-6-6-8 ja "madalaks käeks" 8-6-4-3-A. Mängija kellel on käes K-9-8-7-6-5-4 võib kasutada "kõrgeks käeks" 9-kõrgega rida ning 8-7-6-5-4 oma "madalaks käeks" (mis on kõige kehvem võimalik "madal käsi", kuid mis sellegipoolest arvesse läheb). Mängija, kellel käes K-9-8-7-7-6-5 võib kasutada "kõrgeks käeks" 9-kõrgega rida, kuid ei saa üldse "madalat kätt" moodustada kuna tal ei ole viit erinevat alla "8" (k.a) kaarti, mis "madala" kombinatsiooni moodustamiseks vajalikud. Kui "madalat" kombinatsiooni ei saa mitte keegi moodustada võidab parima "kõrge käega" mängija kogu panga. Ühel mängijal on võimalik võita korraga nii "kõrge" kui ka "madala" kombinatsiooniga mõlemad panga pooled (scoop).
Mississippi stud
Mississippi stud loodi selleks, et seven card stud mängu saaks paremini no limit ja pot limit formaatides mängida ning on seepärast tasapisi populaarsemaks muutumas. Seda mängitakse tihti ka Texas Hold'emile omase panustamisstruktuuriga: fikseeritud limiidiga, kusjuures kahal viimasel panustamisringil on esimese kahe panustamisringiga võrreldes limiit kahekordne. Bring-in panus peaks olema väiksem kui esimese panustamisringi limiit.
Esialgne kaartide jagamine toimub samuti nagu tavalises seven-card stud mängus. Pärast esimest panustamisringi jagatakse igale mängijale kaks avatud kaarti ning seega on nüüd igal mängijal kaks kinnist ning kolm avatud kaarti (seega erinevalt tavalisest stud mängust ei toimu siin neljanda kaardiga panustamisringil mingit panustamist). Teine panustamisring ning seejärel järjekordne kaart avatuna mängijale ning siis kolmas panustamisring. Lõpuks jagatakse mängijaile viimane kaart (avatuna) nii, et igal mängijal on nüüdseks kaks kinnist ning viis avatud kaarti. Kuna igal mängijal on nüüd viimaseks pansutamisvooruks viis avatud kaarti kasutatakse panustamise järjekorra määramiseks avatud kaartidest moodustuvaid kombinatsioone nagu "rida", "mast" ja "maja". Pärast viimast panustamisringi toimub tavaline avamine (showdown).
Seda võib mängida ka "madalaid käsi" kasutades või siis high-low split`ina. Kui esialgse kahe kinnise kaardi asemel jagatakse kolm kinnist kaarti selle piiranguga, et neist ei tohi oma lõpliku "käe" moodustamiseks kasutada üle kahe kaardi, on tegemist Murrumbidgee studiga.
Mexican stud
Mehhiko stud pokkeriks (Mexican poker või Stud loco) nimetatakse neid five card stud pokkeri variante kus kasutatakse 36 kaardiga pakki, milles on tihti ka jokrid. Ühes sellistest variantidest, mida mängitakse Põhja-Californias Casino San Pablos, kasutatakse selliseid reegleid: 8-d, 9-d ja 10-d on pakist eemaldatud ning pakki on lisatud üks jokker (pakis on seega 41 kaarti). Seitsmed ja poisid muutuvad seega järjestikusteks kaartideks ning saavad seepärast moodustada sellise rea nagu näiteks 5-6-7-J-Q. "Mast" on "majast" tugevam (kuna pakis on igat masti kaarti vähem on seda raskem saada). Jokker mängib vaid osaliselt teiste kaartide asemel sel juhul kui ta on pildipool ülespidi ning kõigi kaartide asemel kui ta on kinnisena laual. Mängu mängitakse five-card studina (choose-before roll your own). Tavaliselt mängitakse seda väga kõrge ante panusega ning esimese panustamisringi bring-in panuse peab tegema kõrgeim avatud kaart.
Shifting sands nimeline mäng on Mehhiko stud pokkeri variant, kus iga mängija kinnine kaart mängib (ning kõik sellega sarnased kaardid) "jokrina" ehk asendab kõiki teisi kaarte vaid sellel mängijal.
Blind stud
Pime stud on stud pokkeri variant, milles kõik kaardid jagatakse pildipool allapoole (kinniselt). Ükskõik millist stud pokkeri mängu võib mängida "pimedalt", jagades kõik kaardid kinniselt.
"Pime stud" pokker oli tavaliseks pokkerimänguks California kaardimängu klubides kuni 1985. aastani. California hasartmänguseadus teeb kindlatest mängudest ebaseaduslikud kusjuures nende hulka kuuluvad kakskümmend-üks, faro, fantan ja "stud-horse poker". Kuni 1985. aastani tõlgendas California täidesaatev võim (attorney general's office) seda nii, et kõik draw pokkeri vormid olid legaalsed ning stud pokkeri omad mitte ja seepärast pakkusid California kaardimängu klubid ainult draw pokkerit (enamjaolt lowball'i). "Pime stud" loeti draw pokkeri vormiks, kuna draw pokkeris on kõik kaardid kinnised. Erinevalt draw pokkerist ei saa mängijad oma kaarte uute vastu vahetada. 1985. aastal suutsid kaardimängu klubide omanikud osariiki veenda selles, et "stud-horse poker" oli iganenud maja poolt tagatud mängukaasaga mäng ning kõik tänapäevased pokkeri variandid olid legaalsed. Tänapäeval on osariigi kõige populaarsemaks mänguks Texas hold 'em.
Kodumängudes kus sellist imelikku California seadusepiirangut ei ole, tavaliselt "pimedat studi" ei mängita kuigi mõned "pimeda studi" vormid on väga väljakutsuvad ning balansseeritud ning nende hulka kuuluvad ka varasemad kaardimängu klubide poolt pakutud variandid. Mõned kaardimängu klubid leiutasid "pimeda stud" mängu erinevaid variatsioone selleks, et oma klientidele vaheldust pakkuda. Näiteks pakkus Sacramento eeslinnas olev kaardimänguklubi seven-card high-low split "pimedat stud" mängu, mida mängiti 3-2-1-1 variatsiooniga (neli panustamisringi; kõigepealt jagati kolm kaarti, enne teist panustamisvooru kaks kaarti ning seejärel enne panustamisringi üks kaart korraga), kusjuures pakis oli veel ka kaks jokrit (osalise kasutusõigusega, vt eelmist mängu) ja kahe-ässa-masti reegliga.
Mitmesugust
Five-card stud, mida mängitakse high-low split`ina, kusjuures mängule on lisatud veel üks panustamisring, kutsutakse Option alleyks või five-card option`iks. Scandinavian stud ehk Sökö on five-card stud kahe lisakombinatsiooniga: nelja kaardi rida, mis on tugevam kui paar (four-card straight) ning nelja kaardi mast, mis on tugevam kui nelja kaardi rida. Kaks paari on neist kombinatsioonidest tugevam.
Nimi English stud võib tähendada eri mänge, näiteks six-card stud, mida mängitakse 1-4-1 väikese lisaga (mida kutsutakse ka six-card option`iks), London lowball ja seven-card stud mäng, milles nii sixth street kui ka seventh street on "lisadega" panustamisringid.
Seven-card flip mängus jagatakse igale mängijale neli kinnist kaarti ning mängija valib neist kaks, mille avab. Pärast seda, kui kõik osalejad on oma valiku teinud, avatakse kaardid üheaegselt. Pärast seda läheb mäng edasi nagu tavaline seven card stud (alates neljandast streetist).
Kentrel ehk "48" on seven-card stud`i variatsioon, mille alguses igale osalejale jagatakse neli kinnist kaarti. Iga mängija peab pärast seda loobuma ühest kaardist, valima ühe kolmest allesjäänud kinnisest kaardist ning selle avama (lauale jääb seega kaks kinnist ning üks lahtine kaart nagu tavalises stud mängus) ning pärast seda jätkub mäng eight-or-better high-low stud reeglite järgi.
Show Hand mängus, mida tavaliselt ei mängita, kuid mis sai kuulsaks tänu Hongkongi märulifilmidele, on üks 5 card stud`i variatsioone. Mängijad, kel kõige suurem avatud kaart peavad otsustama kas nad checkivad või teevad reisi või juhul kui mängija, kellel on suurim avatud kaart teeb checki, läheb mäng edasi järgmisele streetile. Siiski, viimase panustamisringi jooksul ei ole panustamisel enam "katust" ehk mängitakse no limit`ina. Show hand pokkeris jagatakse viimane kaart kinniselt. Mängijad valivad ühe kahest kinnisest kaardist ning avavad selle nii, et vastased seda näeksid. Seda varianti mängitakse tavaliselt kindlaksmääratud aja- ning panustamislimiidiga selleks, et takistada mängijail checkidega eeliste võtmisest ning mitte panustamisest, et mängu pikendada.
Chicago on seven-card stud, milles kõrgeim "käsi" jagab panga pooleks selle mängijaga, kellel on kinnistest kaartidest kõige kõrgem poti masti kaart. Lisaks on olemas ka Little Chicago, milles kinniste kaartide hulgast madalaim poti masti kaart jagab poole pangast kõrgeima kombinatsiooniga; mängijad, kes mängivad Little Chicagot kutsuvad "kõrge poti" varianti Big Chicagoks. Selle mängu muud nimed on "Chicago high by night" ja "Chicago low by night". "Chicago by night" variandis on kahed ja "ühesilmsed" poisid wild-kaardid ehk jokrid (poti ja ärtu poiss).
The Bitch on üks Chicago variante, mida mängitakse kinniste ja lahtiste kaartide kombinatsioonina kusjuures tavaliselt on kaks kaarti kinni, neli avatud ja üks kinni. Erinevus on selles, et poti emandat loetakse kõige kõrgemaks poti masti kaardiks, millele järgnevad äss, kuningas, poiss jne. Lisaks sellele: juhul, kui poti emand jagatakse ükskõik millisele mängijaist avatud kaardina, pööravad kõik oma kaardid ümber, panevad uued algpanused (anted) mängu ning jagavad kaardid uuesti. See võib viia väga kiirelt väga suurte pankade tekkeni eriti siis kui igal ringil uusi algpanuseid kahekordistatakse. Kõrgeim "käsi" jagab panga pooleks sellega, kel kõrgeim poti masti kaart.
Mitmed mängud, mida mängitakse madalate panustega kodumängudes, nimetatakse Baseballiks ja neis mängudes kasutatakse tavaliselt mitut wild-kaarti (tavaliselt kolmesid ja üheksaid), pannes mängija, kes saab wild kaardi, panka kindlaksmääratud summa maksma; jagama uue avatud kaardi, kui keegi saab avatud kaardiks "nelja", ja paljud muud kohapeal väljamõeldud reeglid (näiteks öeldakse poti emanda avamise kohta "rainout" ning see lõpetab jaotuse). Samad reeglid võib kasutusele võtta "no peek" variatsiooni puhul ning sel juhul on tegemist "night baseballiga".
Cowpie pokkerit mängitakse seven-card stud`ina seni, kuni seventh-street panustamine lõpeb. Pärast seda jagavad kõik oma kaardid viie kaardiga "käeks" ning kahe kaardiga "käeks". Viie kaardiga "käsi" peab olema tugevam kui kahe kaardiga "käsi" ning viimases peab olema vähemalt üks kinnistest kaartidest. Pärast jagamist enam panustamist ei toimu ning tehakse avamine. Pärast avamist jagavad panga pooleks kõrgeim viie kaardi kombinatsioon ning kõrgeim kahe kaardi kombinatsioon. Mängu nimi tuleb sõnademängust, kusjuures on kasutatud tuntud mängu, mille nimi on Pai Gow.
Number Nine on seven-card stud variant, milles üheksad on wild-kaardid ja kõik kahe kaardi kombinatsioonid, mis annavad kokku üheksa moodustavad samuti wild-kaardi, kui see mängijale sobib. Ässasid loetakse wild-kaartide jaoks ainult 1-ks. Mängija ei ole kohustatud ühtegi wild-kaarti moodustama ja võib kasutada kaarte mis moodustaksid üheksa tavaliste kaartidena või "wildidena" vastavalt oma soovile. Kaardid millega moodustatakse wild-kaarte ei tohi lõplikus "käes" kaks korda kasutusel olla. Mõnikord ei ole üheksad "wildid" ja wild-kaarte võib teha neid selleks eraldi lisades.
Dr Pepper on stud pokkeri variant, milles 10-d, 2-d ja 4-d on wild-kaardid (mängu nimi tuleb ühest esimestest Dr. Pepperi reklaamidest 1920. aastatest: "Drink a Bite to Eat at 10, 2, and 4 o'clock").
Draft (või "socialist poker") on tavaliselt seven-card stud variant, milles teine ja sellele järgnev avatud kaart jagatakse nii: iga veel mängus olevale mängija kohta jagatakse laua keskele üks avatud kaart (mitte kindlale mängijale). Mängija, kellel on avatud kaartidest kõige kehvem kombinatsioon, saab valida, millist ta oma järgmiseks avatud kaardiks soovib, ning seejärel saab selle valiku teha teiseks kõige kehvema kombinatsiooniga mängija jne, kuni oma valiku saab teha see mängijani, kellel enne oli parim avatud kaartidest moodustatud kombinatsioon – temale jääb viimane avatud kaart. Sellele järgneb panustamine nagu tavalises mängus. Seven-card studis annab see võimaluse kolmeks "valikuvooruks" (esimesed kolm kaarti ning ka viimane kinnine kaart jagatakse normaalsel moel).
Auction on sarnane versioon, milles iga avatud kaardi raund (või siis ainult need, mis pärast esimest) algab "oksjoni" faasiga. Selle asemel, et kõigile avatud kaart jagada jagatakse esimene kaart laua keskele ja kõik mängijad teevad selle peale pakkumisi; mängija kes pakub kõige kõrgema summa paneb selle panka ning omab seejärel õigust see kaart oma avatud kaardiks jätta või määrata teine mängija, kellele see anda. Pärast esimese kaardi oksjonit jagatakse teistele mängijatele avatud kaart nii nagu mängus kombeks ja sellele järgneb tavaline panustamisring. Seda variatsiooni mängitakse tavaliselt high-low splitina ning seepärast on ühe näitena mängijal kombeks "osta" kõrge kaart selleks, et anda see hoopis sellele mängijale kes lowd ehk madalat kombinatsiooni "ostab" vähendades võimalust selle saamiseks.
Telesina on stud pokkeri variant, mida mängitakse pooliku "Prantsuse" pakiga. Mäng järgib enamikku five card stud reegleid, välja arvatud see, et pärast neljandat panustamisringi jagatakse laua keskele kuues, ühine kaart, mida tuntakse kui "vela card" (purjed - tähtkuju). Seda kaarti võivad kasutada kõik mängijad oma kombinatsiooni paremaks muutmisel ning pärast seda algab viimane panustamisring. Mängus kehtib tavaline kombinatsioonide tugevusjärjestus väikese erinevusega: "mast" on tugevam kui "maja", sest "maja" on lihtsam saada kui "masti". Selle põhjuseks on tavalise 13 ühte masti kaardi asemel pakis olevad 8 sama masti kaarti, sest kaardid 2–6 on pakist eemaldatud.
