Sugulussuhted

 See artikkel räägib inimeste sugulusest; muusika mõiste kohta vaata artiklit Helistike sugulus; romaani kohta vaata artiklit Sugulased (romaan)

Sugulussuhted ehk põlvnemissuhted ehk veresugulus ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahelised suhted.

Sugulussuhete hulgast tähistatakse või peetakse oluliseks eri kultuurides erinevaid suhteid.

Sugulussõnad

Sugulussuhteid märgivad sugulussõnad: näiteks tädi, onu, ämm, äi, minia ja väimees. Abiellumisega on seotud näiteks küdi (mehe vend), nadu (mehe õde), nääl (naise vend) ja käli (naise õde). Vastavalt murdele võivad nende tähendused ka erineda. Nadu ja käli on ühed vanimad eesti keele sõnad, mis pärinevad uurali tüvest, omasõnad on aga lell ja sõtse.

Sugulus

Eesti keeles on inimeste sugulussuhete tähistamisel kasutusel järgmised nimetused.

I astme sugulus

II astme sugulus

III astme sugulus

IV astme sugulus

V ja enama astme sugulus

Hõimlus

Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted – need ei ole veresuguluse suhted. Nende tähistamisel on eesti keeles kasutusel järgmised nimetused.

I astme hõimlased

II astme hõimlased

III astme hõimlased

IV astme hõimlased

Vaata ka

Kirjandus

Välislingid

Viited

  1. ↑ ERR (2. september 2022). "Keelesäuts. Nadu läks näälule külla | Vikerraadio". ERR. Vaadatud 4. aprillil 2025.
  2. ↑ Rätsep, Hugo (2020). "Mul kogu küla sugulasi täis. Sugulussõnadest ja nende päritolust" (PDF).