Sulandmorfeem

Sulandmorfeem ehk portmanteau-morfeem on morfeem, mis väljendab korraga mitut tähendust. Sellised morfeemid on omased flekteerivatele keeltele.

Eesti keel

Näiteid sõnavormidest, kus eesti keeles sulandmorfeeme esineb:

  • Lühikeses ainuses sisseütlevas vormis, kui kokku on sulanud sõnatüvi ja kääne. Näiteks vormis kinno (vrd vormiga kino-sse, kus tüve ja käände eristus on selge).
  • Tüvemitmuses, kui kokku on sulanud sõnatüvi ja mitmuse tunnus. Näiteks vormis elanike-l, vrd elanikku-de-l.
  • Tüveülivõrdes, kui kokku on sulanud tüvi ja ülivõrde tunnuse vokaal. Näiteks vormis vani=m (tüvi=võrre), vrd ausa-im (tüvi-võrre)
  • Mitmuse osastavas, kui kokku on sulanud mitmuse ja osastava tunnus. Näiteks vormis kivi-sid, vrd tellise-i-d.
  • Isikulise tegumoe mineviku kesksõnas, kui kokku on sulanud aja ja kesksõna tunnused, näiteks vormis osa-nud (tüvi-aeg:kesksõna)
  • Umbisikulise tegumoe mineviku kesksõnas, kui ühte on sulanud tegumoe, aja ja kesksõna tunnused, näiteks vormis osa-tud (tüvi-tegumood:aeg:kesksõna).

Näiteid eesti keele sõnatuletuses kasutatavatest sulandmorfeemidest:

  • -sta

-sta on sulandmorfeem, mis on tekkinud s-lõpulise tuletustüve põhjal moodustatud ta-tuletise (nt puhas-ta-ma) analoogial. sta-tuletisi moodustatakse peamiselt käändsõnadest, kuid leidub üksikuid näiteid ka verbitüvelistest (rebestama), partiklitüvelistest (ärastama) ja kinnistüvelistest (ülistama) tuletistest. Nimisõnatüvelised sta-tuletised on näiteks lõhestama, killustama, kõdistama, orjastama; omadussõnatüvelised on näiteks kurvastama, nõrgestama, peenestama, pimestama; deskriptiivtüvelised on näiteks sosistama, puristama, madistama, vilistama.

  • -nda

-nda on sulandmorfeem, mis on tekkinud -ne ja -da sulandumisel. Peamiselt moodustatakse selle abil tuletisi nimisõnadest. Selle liite abil moodustatud vormid on nt eestindama, kavandama, küljendama, lapsendama.

  • -tle ja -tele

-tle ja -tele sulandmorfeemid põhinevad le-tuletiste analoogial. Tegu pole eriti produktiivse tuletustüübiga, kuid liide liitub nii nimi- kui tegusõnatüvedele. Näiteks on tle-liitega verbitüvelised tuletised küsitlema, kaalutlema, määratlema, loetlema. Nimisõnatüvelised tuletised on näiteks imetlema, õnnitlema, suunitlema.

  • -stu

-stu sulandmorfeem on tekkinud liidete -sta ja -u põhjal. Peamiselt kasutatakse nimisõnatuletistes, mõnel juhul ka omadussõnadest tuletamisel. Nimisõnatüvelised on näiteks lesestuma, loomastuma, vennastuma; omadussõnatüvelised näiteks haigestuma, ägestuma.

  • -ki ja -gi

Sulandmorfeemid põhinevad k-i- ja g-i-liitliitega tuletatud verbidel. Selliseid tuletisi leidub kümmekond ja tegu on ebaproduktiivse tuletustüübiga. Tuletised on moodustatud deskriptiivtüvedest, näiteks puhkima, ähkima, röhkima, määgima.

Näiteid teistest keeltest

Inglise keeles võib sulandmorfeemina analüüsida näiteks sõna worse ‘halvem’, kus on kokku sulandunud sõna tüve (bad ‘halb’) ja keskvõrde tähendused. Selliseid tüvemuutustel põhinevaid vorme nimetatakse ka supletiivseteks vormideks.

Ladina keeles on sulandmorfeem näiteks -us, millega tähistatakse nii ainsust kui ka nominatiivi käänet (nt sõnas hortus ‘aed’).

Gruusia keeles kasutatakse 3. isikus verbide lõpus sulandmorfeemi, milles on kokku sulandunud isiku, arvu ja aja või kõneviisi tunnused.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Kroeger, P. R. 2005. Analyzing grammar: An introduction. Cambridge University Press, 22.
  2. ↑ Viht, Annika, Habicht, Külli 2019. Eesti keele sõnamuutmine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 46.
  3. ↑ Viht, Habicht 2019: 46.
  4. ↑ Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 154.
  5. ↑ Kasik 2015: 156
  6. ↑ Kasik 2015: 163
  7. ↑ Kasik 2015: 167
  8. ↑ Kasik 2015: 173
  9. ↑ Sims, Andrea, Haspelmath, Martin 2010. Understanding Morphology, 2ed. https://doi.org/10.4324/9780203776506, 64.
  10. ↑ Kroeger, P. R. 2005. Analyzing grammar: An introduction. Cambridge University Press, 23.
  11. ↑ Chuang Y-Y., Lõo K., Blevins JP., Baayen RH. 2020. Estonian Case Inflection Made Simple: A Case Study in Word and Paradigm Morphology with Linear Discriminative Learning. In: Körtvélyessy L, Štekauer P, eds. Complex Words: Advances in Morphology. Cambridge: Cambridge University Press, 119–141. https://doi.org/10.1017/9781108780643.008.
  12. ↑ Boeder, W. 1999. A slot-filling constraint in the Georgian verb and its syntactic corollary. STUF - Language Typology and Universals, 52(3-4), 241–254. https://doi.org/10.1524/stuf.1999.52.34.241, 244.