Suurgild

 See artikkel on Tallinna gildist; Tartus tegutsenu kohta vaata artiklit Tartu Suurgild; Narvas tegutsenu kohta vaata Narva Suurgild; Pärnus tegutsenu kohta vaata Pärnu Suurgild; Kuressaares tegutsenu kohta vaata Kuressaare Suurgild; Riias tegutsenud kohta vaata Riia Suurgild
Suurgildi hoone Pikal tänaval

Suurgild, tuntud ka kui Tallinna Suurgild ja Kaupmeeste gild, oli Tallinna kõige mõjuvõimsam gild.

Suurgild tekkis 14. sajandi keskpaigas, kui osa Kanuti gildi liikmeid moodustas eraldi gildi. Nimetus "suurgild" (saksa keeles Große Gilde) võeti kasutusele 15. sajandi lõpus.. 1399. aastal eraldus Suurest Gildist Tallinna Mustpeade vennaskond.

Suurgildi liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed, sest Suurgildi liikmeteks võeti reeglina kaupmehi või teisi õilsamaid ameteid pidavaid inimesi. Gilde juhtisid oldermannid ja vanemad, kes moodustasid nn vanemate pingi (gildi istuv ja ka endine juhtkond – oldermannid ja nende kaasistujad, kes gildis tegelikult asju otsustasid). 19. sajandil oli Tallinna Suurgildis 4 oldermanni, 12 vanemat ja ülejäänud olid nn nooremad gildivennad. Gildi juhtis üks gildi valitud ja rae kinnitatud oldermann ja tema asetäitja. Suurgild oli kuni raekorra lõpuni mitte üksnes seltskondlik ja vaesunud gildiliikmeid ja nende leski toetav vennaskond.

Ajalugu

Tallinna rae liikmed - raehärrad ja bürgermeistrid oli 14. sajandist kuni rae tegevuse lõppemiseni 1877 pärit Suurgildist. Suurgild osales ka kui Tallinna valitsusasutus peaaegu kõigi linnaelu valdkondade korraldamisel ja juhtimisel osales linna rae kõrval ka Suurgild. Suurgildi kontrollis koos raega, linnakassa, jumalalaeka, seekide konvendi sissetulekuid ja väljaminekuid. Tallinnas oli Suurgildi ülal pidada Tallinna Uus Seek, gildivennad hoolitsesid vaeste toidulaua eest ja tegelesid personaliga. Suurgildi juures tegutses 1363. aastal moodustatud nn Lauagild, mille tähtsamaks ülesandeks oli vaeste abistamine, põhikirja kohaselt: "... jagada almuseid majavaestele, kes kannatavad puudust ja häda, kuid kes häbenevad kerjata uste taga ja tänavail." Kõigil pühadel ja pühapäevadel jagas Lauagild Tallinna Pühavaimu kiriku ette ülesseatud laualt abivajajatele toiduaineid, millest tuligi gildi nimi.

Suurgild tegutses Suurgildi hoones. Suurgildi hoone keldris oli omapärane raudvarbadega tugev puidust puur (Neitsi), kuhu paigutati suurgildi peol märatsema hakanud inimesi.

Asehalduskorra ajal Tallinnas gildid ja tsunftid reorganiseeriti, suured ja väikesed gildid likvideeriti. Rikkamad linlased jagati vastavalt deklareeritud varandusele kolme gildi (1., 2., 3. gildi kaupmees). Tsunftisundus kaotati. Suurem osa gilde ja tsunfte jätkasid pärast 1796. aastat tegevust vanadel alustel.

Suurgildi liikmed valiti mitmesugustesse rae laiendatud või ühistesse komisjonidesse ja kolleegiumitesse: koolikolleegium, linnamõisate-, pearaha-, riigi joogimaksu-, majutus- korteri-, aktsiisi-, rõugete kaitsepookimise, küttepuude- puiesteede ja mitmed muud komisjonid. Suurgild osales kirikukonventides, jälgis mitmesuguseid ehitustöid, tuletõrjevahendite korrasolekut linnakvartaleis ja palju muud.

Tallinnas on säilinud Suurgildi oldermannide päevaraamatuid ning Suurgildi lauagildi arveraamatud ja jooduraamatud, kus leidub teateid ka linna sisepoliitikast ja linnaelu korraldamisest. Suurgildis peeti neli korda aastas suured joodud – jõulujoodud, vastlajoodud, maijoodud, papagoi laskmise joodud –, mis kestsid paar nädalat.

Suurgildi tegevus lõppes 1920, mil Eestis gildid kaotati.

Liikmeskond

Oldermannid ja vanemad

  • 1554–1557, Lutke van Oyten (surn. 11. septembril 1560 Liivi sõja Vene-Liivi sõja Jeruusalemma mäe lahingus), Suurgildi oldermann
  • 1560–1563, Gerd Kampferbeck, Suurgildi oldermann
  • Cortt Herbers (surn. 1638, Tallinna Suurgildi vanem (saksa k. Ältester der Großen Gilde zu Reval), Herbersid pärinesid Hamburgist
  • Gottschalk Krämer (Krehmer) (surn. 1682), Suurgildi vanem
  • Johannes (Hans) Blanckenhagen (1631–1684), Suurgildi vanem
  • Hinrich Fonne, Lübeckist (surn. 1683), Suurgildi vanem
  • Thomas Beverman (surn. 1667), Suurgildi vanem
  • Hans Brehmer, Tallinna Suurgildi vanem;
  • Heinrich Arning, oldermann, Tallinna raehärra ja kammerer
  • Franz Christoph Schreve (1717–1781), Tallinna Suurgildi vanem, Tallinna raehärra
  • Wilhelm Heinrich Gernet (1703−1772), Tallinna Suurgildi vanem
  • Carl Gottlieb I Intelmann (1727–1792), Tallinna Suurgildi vanem
  • Caspar (Casper) Schüsler, Tallinna Suurgildi vanem
  • 1725–, Thomas Seebeck (1697–1748), Tallinna Suurgildi vanem ja Tallinna raehärra
  • 1782, Johann Christoph Seebeck (1729–1786), Tallinna Suurgildi vanem
  • Carl Constantin Hunnius (1766–1841), Tallinna Suurgildi vanem ja Tallinna raehärra
  • Dietrich Martin Luther (1772–1861), Suurgildi oldermann
  • Johann Hoeppener (1774−1822), Tallinna Suurgildi vanem
  • Carl Gottlieb II Intelmann (1770–1818), Tallinna Suurgildi vanem
  • Carl Gottlieb III Intelmann (1808–1860), Tallinna Suurgildi vanem
  • 1862–1868, Carl Elfenbein (1832–1888)
  • Alexander Rosenbaum (1884–?), Tallinna Suurgildi vanem
 Pikemalt artiklis Tallinna Suurgildi oldermann

Vaata ka

Viited

  1. 1 2 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 528.
  2. 1 2 Tallinna entsüklopeedia. II köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 188
  3. ↑ Jüri Kivimäe, MUSTPEAD TALLINNAS, Kodumaa : nädalaleht, nr. 37, 18 september 1991, lk 7
  4. 1 2 Gildid ja tsunftid, 3.3. Gildid ja tsunftid. Eesti Ajalooarhiiv (vaadatud 07.12.2024)
  5. ↑ Torsten Derrik, Das Bruderbuch der Revaler Tafelgilde (1364-1549) , Edition Wissenschaft Reihe Geschichte Band 59, Tectum Verlag Marburg 2000
  6. ↑ Tiina Kala, Sõda, katk ja kallis aeg. 16. sajandi pöördelised sündmused Tallinna Suurgildi asjaajamisraamatutes, Tuna 1 / 2023, lk 11–26
  7. ↑ Kaia Otti, Jõulujoodud Liivimaal, Õhtuleht, 16. detsember 2005
  8. ↑ Eestlastele andsid alkoholi joomises halba eeskuju sakslased, err.ee, 09.12.2012
  9. ↑ Inna Põltsam-Jürjo, Kellele kuulub öö? Elust pimedal ajal 13.–16. sajandi Liivimaal, Tuna 4/2014
  10. ↑ Anu Mänd, Pidustused keskaegse Liivimaa linnades, 2012
  11. 1 2 Tiina Kala, Sõda, katk ja kallis aeg. 16. sajandi pöördelised sündmused Tallinna Suurgildi asjaajamisraamatutes, Tuna 1 / 2023, lk 11–26
  12. ↑ Ivar Leimus, Loeng „Oleviste kiriku antependium ja selle kinkija Lutke van Oyten“, Postimees
  13. ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 6[alaline kõdulink]
  14. ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 2
  15. ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 6
  16. ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 3
  17. 1 2 Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne
  18. ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 4
  19. ↑ Wilhelm Heinrich Suurgild veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital" (1703-1772)
  20. ↑ Caspar (Casper) Schüsler, Bürger zu Reval und Ältester der Grossen Gilde[alaline kõdulink], TLA.230.1-I.1212
  21. ↑ 72. Intelmann*, Revaler Ahnentafeln, Reval 1932, seite 154
  22. ↑ Revaler Chronik. Jubiläum. Herr Alexander Rosenbaum, der langjährige Kassierer des alten Revaler Speditionshauses Kniep und Werner, Revalsche Zeitung, nr. 248, 30 oktoober 1933, s 3

Kirjandus