Taglas

Brigantiini (umbes 19. - 20. saj vahetus) taglase põhiosad.
1) Seisev taglas ja peelestik: A- väliskliivertaak (või fliigertaak), B- kliivertaak, C- tamstoktaagid, D- vesitaak, 1- fliigerpoom (või kliiverpoom), 2- kliiverpoom, 3- pukspriit, 4- tamstok, 5- fokkmast, 6- fokkteng (fokkmarssteng), 7- fokkpraamteng, 8- fokktopp (fokkroil), 9- fokkraa, 10- alamarssraa, 11- ülamarssraa, 12- praamraa, 13- roilraa, 14- grootmast, 15- grootteng (grootmarssteng), 16- groottopp (grootpraam, grootroil), 17- grootpoom, 18- grootkahvelpoom, 34- fokkroiltaak, 35- väliskliivertaak (fliigertaak), 36- kliivertaak, 37- sisekliivertaak, 38- fokktengtaak, 39- fokktaak, 40- fokkvandid, 41- fokktengparduunid, 42- fokkpraamparduunid, 43- groottaak, 44- groottengtaak, 45- grootpraamtaak, 46- grootroiltaak (groottopitaak), 47- grootvandid, 48- groottegnparduunid, 49- grootpraamparduunid;
2) Purjed: 19- väliskliiver (kõrgemale tõstetavana fliiger), 20- kliiver, 21- sisekliiver, 22- fokktaaksel (fokktengtaaksel, lihtsustatult foka), 23- fokkpuri, 24- alamarsspuri, 25- ülamarsspuri, 26- praampuri, 27- roilpuri, 28- groottaaksel, 29- groottengtaaksel, 30- grootalapraamtaaksel, 31- grootülapraamtaaksel, 32- grootkahvelpuri, 33- grootopsel;
3) Jooksev taglas ja tõuvärk: 50- fokkbrassid, 51- alamarssbrassid, 52- ülamarssbrassid, 53- praambrassid, 54- roilbrassid, 55- grootpiikvallid, 56- groottirk. Erinevalt brassidest pole grootsoot ja grootjärt joonisel toodud

Taglas on laeva mastide juurde kuuluvate seadiste, purjelaeval ühtlasi purjede kinnituste süsteem.

Taglas on purjelaeva kõige iseloomulikum osa ja üks olulisemaid osasid. Taglase ehitus ja iseärasused on aluseks purjelaevade ja purjejahtide liigitamisel. Siiski saab lihtsam taglas olla ka masti(de)ga mootorlaeval.

Taglase ehituslik jaotus

Jooksevtaglase ülesseadmist nimetatakse taageldamiseks.

Purjelaeva taglasele on ühtlasi iseloomulik:

Taglase käsitsemisest

Taglase ohutuks ja õigeks käsitsemiseks on vaja esmalt tunda taglase osade nimetusi ning mõista nende tööpõhimõtet. Igal mastil, raal, purjel, taagil, trossil jms on oma spetsiifiline nimetus. Nimetuse üks osa on sageli näiteks selle põhimasti nimi, kuhu vastav seadis või detail oma ülemise osaga, otsaga või poolega kinnitub. Näiteks fokkroilraa on eesmise masti ehk fokkmasti ülemise purje ehk roilpurje kinnituspuu ehk raa. Näiteks Grootmarssbrassid on keskmise kõrgema masti ehk grootmasti alt teise raapurje ehk marsspurje raa külgnurga seadmiseks-reguleerimiseks kasutatavad köied või vallid.

Kui taglase (peamiselt traditsioonilisema) käsitsemiseks tuleb ronida mastile, on tänapäeval väga oluline jälgida ohutusnõudeid, sealhulgas kanda ja kasutada karabiinidega ohutusrakmeid. Samuti on vältimatu omada teatavat füüsilist võimekust nii mastil, kui tekil tegutsedes.

Kui mitmeid aastakümneid kuni aastasadu tagasi oli purjelaevade taglas väga keerukalt detailirohkelt ehitatud ning sageli raskelt või töömahukalt käsitsetav, siis tänapäevaste purjejahtide taglas on oluliselt lihtsama ehitusega ning käsitsemine on tehtud üsna mugavaks. Siiki nõuab ka tänapäevaste purjejahtide taglase ohutu ja efektiivne käsitsemine teatavat eelnevat juhendamist, koostööd ning arusaamist. Traditsiooniliste purjelaevade keerukama taglase käsitsemist õpetatakse tänapäeval üldisi merenduslikke oskusi, vastupidavust, osavust ja koostöövõimet arendaval eesmärgil peamiselt merendusõppeasutustes ja teistes sarnastes peamiselt mittetulunduslikes huvi-organisatsioonides.

Vaata ka